Pill ja puu: Estonia klaveri materjal tuleb Alpide nõlvadelt

Miks pajupilli saab kätte puu otsast, aga näiteks Stradivariuse viiul jääb igas mõttes kättesaamatusse kõrgusse? "Stradivari käsitöö oli lihtsalt väga ilus," on Hiiemaa lihtne vastus. "Kõik tema pillid olid täiuslikkuseni viimistletud, samuti kõlavad need pillid väga hästi. Ja miks nad hästi kõlavad: suuresti sellepärast, et nad on olnud väga heade mängijate käes, kes on mänginud need pillid lahti. See on ka tänapäeval niimoodi. Võid võtta uue pilli, ta kinni mängida ning ta ei hakkagi kunagi kõlama. Võib öelda, et pill sureb su kätte ära," räägib Hiiemaa.

Millisest puust on siis viiul tehtud? "Et keelpillid on kõik ühe perekonna pillid, siis suures osas on need valmistatud samadest materjalidest," selgitab Hiiemaa. "Viiuli perekonna pillidel on kõlalaud ehk kaas valmistatud kuusest, nagu muide ka kandlel ja klaveril, kuna kuusk annab kõige parema kõla. Tasakaaluks on keelpillidel põhja ja külgede puhul kasutatud kõige enam vahtrapuud. On katsetatud ka paplit või pirnipuud, ent traditsiooniliselt on jäädud ikka vahtra juurde," ütleb Hiiemaa.

"Esiteks on vaher väga ilus ja dekoratiivne ning samas on tal väga head akustilised omadused. Siinkohal tuleb aga kohe täpsustada, et kasutada tuleb mägivahtrat, sest Eestis kasvanud vaher pillipuuks ei kõlba. Eesti vaher ei ole dekoratiivne, puit on sitke ja võib öelda ka nätske, kõla ei ole lihtsalt eriti hea. Mägivaher, mida tuuakse siia Alpidest või Karpaatidest, on palju hapram ning kõlab teistmoodi."

Edasi tuleb mängu juba must- ehk eebenipuu, millest Hiiemaa sõnul valmistatakse sõrmlaud. "Nagu ka virblid ehk häälestuspulgad ja keeltehoidjad. Sest eebenipuu on kõva, raske, helisev, tugev, aga eriti tähtis on, et see näiteks keelte survele järele ei annaks."

Hiiemaa ütleb, et kui veel erinevatest puiduliikidest rääkida, siis keeltehoidja ja lõuahoidja võivad olla ka palisandrist ehk roosipuust või pukspuust. Samas on roop valmistatud alati vahtrast. "Need on siis põhilised puuliigid, mida keelpillide perekonnas kasutatakse," võtab Hiiemaa jutuajamise kokku.

"Aga näiteks flöödi puhul saab rääkida roosipuust või eebenipuust. Seda siis puust flöödi puhul, sest tänapäeval on flöödid metallist - lihtsamad nikeldatud, edasi hõbetatud, hõbedast, kullast ja isegi plaatinast."

Olgu lisatud, et muusikaakadeemia pilliremonditöökoja meistrid käivad ise Saksamaalt ja Itaaliast materjali toomas. "Kohapeal on seda parem valida – näed täpselt ära, millega tegemist," selgitab Hiiemaa. "Ega me siis vabriku jaoks ei telli, see on ikka selline käsitöövärk. Pealegi on see materjal päris kallis, selle eest võiks osta päris mitu vabrikupilli. Nii et oma silm on kuningas," kinnitab Hiiemaa.

Estonia klaverivabriku tootmisdirektor Uku Velbri ütleb, et klaveri puhul on kõige tähtsamad detailid kõlalaud ja ribid, mis on valmistatud külmas ja kõrgel kasvanud kuusepuust. "Seetõttu Eestis kasvanud kuusk klaveri jaoks ei kõlba. Selles mõttes jääb Munamägi natuke madalaks," muigab Velbri. "Seega tulevad kuused meile kuskilt Alpide nõlvadelt, kas siis Šveitsist või Saksa­maalt."

Klaveri klahvid on kuusepuust

Lisaks peavad klaveri kõlalauad ja ribid olema kitsa aastarõngaga, mis tähendab, et puu on kasvanud kohas, kus suved on väga lühikesed. Vastasel juhul jääb ta kõla tuhmiks. "Kõlalaua materjalis kasutatakse aga kindlasti puutüve alumist osa, mis on okstest puhtam," selgitab Velbri. Ribitatud kõlalauale kinnitatud roopide puhul kasutatakse nende alumises osas punast pööki ja peal on vaher.

Miks vaher? Aga sellepärast, et see ei lõhene. "Kui võtta vahtrapakk ja kirvega lüüa, läheb ta klõpsti pooleks. Aga kui ta on klaveri sees roobi peal, kus on tihvtid sees ja keeled taga – kui ta kohe lõhki ei lähe, ei lähe arvatavasti kunagi. Vaher on suhteliselt plastne ja kergesti lõigatav," teab Velbri.

Edasi jõuab ta klaveri korpuse juurde, mis on tehtud kasevineerist. "Jalad on tavaliselt samuti tehtud kasest," lisab ta. "Sellega olekski kõik põhilised puiduliigid ära nimetatud. Lisada võiks veel, et klaviatuuri raami osad on vahtrast, samas kui klaviatuur ise on kuusepuust, mis tuleb samuti Saksamaalt. Ja muidugi on mitut liiki spoone, kus kasutame pähklit, mahagoni, Aafrika bubingapuud ja India roosipuud."

Estonia klaverivabrikust rändab laia maailma umbes viisteist pilli kuus. Põhiline turg on Ameerika Ühendriigid ja Kanada. "Euroopa klaverid on põhiliselt käsitöö ja seetõttu kallimad kui mõnest Aasia riigist toodud masstoode. Euroopa klaverite nimed on valdavalt tuntud ikkagi tänu nende pikale ja auväärsele ajaloole. Kui näiteks USAs küsida esimeselt ettejuhtuvalt inimeselt, mis asi on Steinway, siis suure tõenäosusega ütleb ta, et see on klaver. Aga Estonia klaverid alles rajavad laias maailmas oma nimele tuntust."

Estonia klaveri kaudu saadakse siiski teada, et maailmas eksisteerib ka samanimeline riik. "Näiteks interneti klaverifoorumis võib tihti lugeda, et inimesed tahavad külastada Eestit, kuna on hiljuti soetanud endale Estonia klaveri," lisab Velbri. "Just lähiajal tuleb siia üks verivärske Estonia omanik, et oma silmaga näha, kuidas siin klavereid kokku pannakse ning mis imeriik see Eesti on, kus sellised pille veel tehakse."