Ruja laulud päästeti Kõue mõisas valla (5)

Lähipäevad viivad muusika mitmetesse Eestimaa paikadesse, taaselustamaks seda peamiselt vabas õhus, milleks on andnud õnnistuse Eestimaa ilmajumalad, sulatades sumedail õhtuil kaunid helid ja loodushääled ühtseks suvemeloodiaks, edastas MediaMarketing.

Margus Kappel ütleb, et lavalaudadel pole see Ruja, kes murdis südameid möödunud sajandil. "See pole ega saagi olla algne Ruja!" nendib ta. "Aga muusika on sama. Lood ja meloodia kestavad, neid oodatakse ja tahetakse. Tekkinud on uus hingamine. Otseselt ja põhjalikult me midagi repertuaaris muutnud ei ole ja teeme nii nagu omal ajal oli."

Taavi Peterson, noorim rujalik kaasalööja, ütleb, et on varemgi Ruja muusikat teinud, kuid selle tuuri palju aega nõudnud eelproovid on näidanud, et pakkumisele mineva kontsertelamuse miksivad kokku ja teevad elamuslikuks endiste ja uute rujakate energia ning kogemused. Kontserdid pole tema hinnangul justkui aastapäevagala, vaid pigem lihtsa omameheliku bändi meeste sees mässavate tunnete vallapääste.

Kappel kinnitab, et tuuri eel on bändimeestel sees hea ja lahe tunne. Aastate taguses lauldud lugudele vaatavad nad uue pilguga ning asja teeb huvitavaks seegi, et paljud neist pole vahepeal huulil ega pillil kõlanud. "Kui oleks neid iga päev mänginud, ei oleks nii huvitav vaheaja järel neid meenutada."

Vana kooli muusikud peavad Taavi Petersoni kaasalöömist suureks plussiks ja noormeest sobivaks astuma sel suvel Eesti muusikataeva ühe eredaima tähe Urmas Alenderi jälgi mööda. "Taavil on lugude laulmiseks õige kõrgusega hääl ja helistikud jäävad seega samaks, neid muutma ei pea," on Kappel rahul.

Ka noor muusik peab kogenud bändikaaslasi parimateks suvekaaslasteks. "Mind võeti kohe esimeses proovis hästi vastu," ütleb ta. "Meil toetavad kõik üksteist."

Endised rujakad on kavas siiski eneste jaoks valiku teinud, sest Rujal on aastate jooksul olnud mitu koosseisu ja erinevaid laule. "Parimatest Ruja lugudest me ei pääse üle ega ümber, kuid kui keegi oma lemmikut ei kuule, siis andestage," võtab Kappel kontsertkava piirid kokku. "Kava on juba kvaliteedimärgi kätte saanud," naerab klahvimees.

Taavi Peterson ütleb, et lugude spekter on ikkagi lai, sisaldades superhittide seas neidki lugusid, mida pole aastaid kõlamas kuuldud. "80-ndate aastate pehmed estraadlikud palad jäävad välja, keskendume powerile, tugevusele ja energiale ning juures on põnevaid uusi nüansse!"

Noor muusik tegi seitsme aasta eest Rein Rannapiga kaasa ligi 30 erineva esinemisega tuuri ja nendib, et kuigi tollal vedas ta välja, oli tuuri lõppedes tühi nagu kartulikott. "Nüüd olen tugevama jalgealusega ega karda vastutust, mis kaasneb legendi taaselustamisega ja mul on hea meel, et olen usaldatud praegusesse rolli," rõõmustab Taavi. Hääletämbrilt paljude kuulsate lauljatega võrreldud Petersonilt küsitakse nüüdki, kas ta laulab nagu Urmas Alender või on tal oma nägemus esituses. Selle jätab muusik siiski kuulajate otsustada.

Kui lood on värskendatult endised, siis pillid on Jaanus Nõgisto jutu järgi kõvasti paremad. "Pillipark on hoopis teine!" muheleb ka Kappel.

Mõningane segadus Ruja nime ümber kontserttuuri kajastamisel meedias on kõigi asjaosaliste silmis asi, mis võinuks olemata olla. "See konflikt läks tahtmatult käima," arvab Margus Kappel. "Rein Rannap on Ruja asutaja ja oleks tore, kui kõik alustajad võiks kasvõi mõnel kontserdil koos muusikat teha," pakub Taavi Peterson välja tuurilt eemale jäänud muusikavirtuoosi kaasalöömise.

1980-ndatel aastatel Eesti rokkmuusikas uued tuuled lõõtsuma pannud Ruja tugevuseks olid Kappeli arvates head lood ja meeldejäävad tekstid, mis elustuvad nüüd kümnendeid hiljem Eestis suvises heinalõhnalises õhus juulikuu sumeda taeva all. Lisaks klahvpillimehele Margus Kappelile, lauljale ja muusikule Taavi Petersonile võlub kitarrikeeltelt helisid Jaanus Nõgisto, Ruja raudmees Priit Kuulberg võtab ette bassi ning Andrus vaht teeb trummidel mürtsu.

Rujal on kontserttuuriks vaim valmis ja see ulatub üle vee, paneb jalad tatsuma ja kõrvad hardalt kuulama ning kontserdist saab üks suur rõõm.

Legendi taaselustajad päästsid laulud valla täna kell 20 Kõue mõisaaias, teevad seda homme 17. juulil kell 20 Padisel, Kallaste talu Kalju laval, suunduvad siis meeli rõõmustama teistesse Eestimaa kaunitesse paikadesse.

18. juulil kell 20 Paide laululavale
20. juulil kell 19 Vihula mõisa aeda
21. juulil kell 20 Pärnusse Ammende Villa aeda
22. juulil kell 20 Tallinnasse Linnateatri lavaauku
23. juulil kell 20 Mooste mõisa Folgikotta
24. juulil kell 20 kõlavad laulud Saues, Vanamõisa Vabaõhukeskus
25. juulil kell 20 Haapsalu, Veskiviigi sadamas Jahta
27. juulil kell 19 Hiiumaal Kärdla laululaval.

Otsad tõmbab Ruja kokku meeliülendava kontserdiga 21. augustil kell 19 Tartu laululaval ja siis võib Ruja lugusid pidada uuesti südametesse salvestatuks.