«Oleme kõik ju ka maailma kodanikud. Reisimises ja rändamises ei ole midagi halba. Halb on asi siis, kui ei taheta enam koju tulla.» Sandra Nurmsalu Foto: Stanislav Moškov
Katharina Toomemets 17. juuli 2014 07:00
Stanislav Moškov

"Eestist äraminek on väga aktuaalne ja mõneti ka valus teema. Paraku on ka minu lähikonnast inimesi ära läinud, nii üksikuid kui ka noori lastega peresid. Ma saan neist aru ja ei mõista kedagi hukka, aga ise olen püüdnud järgida mõtet, et ma ei anna alla. Tahaksin väikese eestlase ikka kodumaal üles kasvatada," arutleb lauljatar Sandra Nurmsalu, kas ta on kunagi mõelnud oma perega välismaale mineku peale.

"Laps on siin oma kultuuri- ja keeleruumis, juurte juures, sünnimaal ja päriskodus. Seda ei asenda maailmas ükski teine paik." Sandra ütleb, et kui see on vähegi tema võimuses, ja praeguseni on olnud, tahab ta seda kõike oma peagi neljaseks saavale tütrele Crystal Ingridile pakkuda. Küsimusele, kas see tähendab, et Sandra on hinges ka natuke patrioot, vastab ta, et eks igaüks, kes ära on läinud, on südames patrioot. "Ma olen nende inimestega ka rääkinud ja kodus nad hoiavad oma kultuuri ning räägivad põhikeelena eesti keelt. Usun, et igas eestlases on natuke patriooti. Muidugi on erandeid, aga see tunne jääb ju ikka, et sinu juured on siin."

Sandra ütleb, et samast teemast räägib ka tema tänavune konkursil "Eesti laul" võistelnud lugu "Kui tuuled pöörduvad". Tema sõnul on käia maailmas ringi, avastada mitmesuguseid kultuure ja rahvaid, vaadata imelist loodust väga normaalne. "Oleme kõik ju ka maailma kodanikud. Reisimises ja rändamises ei ole midagi halba. Halb on asi siis, kui ei taheta enam koju tulla."

Sandral üleliigseid vidinaid polnud

Loomulikult kuulub väikese eestlase kasvatamise juurde ka käik laulupeole, mis on Eesti inimestele niivõrd tähtis sündmus. Tänavu saigi Crystal Ingrid osa oma esimesest laulupeost.

"Me ronisime vapralt mäest üles, olime kõige kõrgemal, kust avanes võimas vaade. Kuna laps on väike ja eriti midagi ei näinud, pidin ta kukile võtma. Ühel hetkel kurtis ta: "Aga emme, mul ei ole Eesti lippu. Ma tahan ka lehvitada."," räägib Sandra, kuidas eestlus lapses juba praegu välja lööb. "Kuna rahvast oli väga palju ja ringiliikumine üsna raske, siis ma püüdsin asja siluda ja ütlesin, et meil on kodus ka lipud ja neid saab pärast lehvitada. Selle peale vaatas ta mulle suurte silmadega otsa ja ütles: "Aga emme, ma tahan siin, laulupeol, lippu lehvitada!""

Ei jäänud Sandral muud üle, kui minna ja osta lapsele lipp, mida tütar pärast suure rõõmuga ema kukil lehvitas. "Ma usun, et see sündmus jääb talle kuhugi mälusoppi."

Sandraga tänapäeva aktuaalsetest teemadest rääkides ei saa mööda minna ka inimeste suhetest tehnikaga. Sandra meenutab, et tema kasvas üles väikeses Alavere alevis ja siis ei olnud veel nii palju liiklust ega autosid kui praegu. Nii möödusid päevad sõpradega autoteele kriidiga maha joonistatud väljakul rahvastepalli mängides või p

Stanislav Moškov

äevad läbi küla peal jooksumänge harrastades.

"Olime täiesti pruuniks päevitunud, väsinud ja õnnelikud. Hommikul kell üheksa, kui silmad lahti läksid, mindi õue ja enne kümmet õhtul tuppa ei tuldud. Kui, siis ainult vahepeal sööma," meenutab ta. "Kui olin vanuses 10-11, said vanemad esimese mobiiltelefoni. See pidi olema ühes kööginurgas, kus ta laadija peale pandi. Kui seda liigutati, oli levi kohe kadunud. Siis tuli nuppu vajutada ja kõrva kuidagi selle ääres hoida, et rääkida saaks."

Sandra ütleb, et tema noorpõlves ei olnud lastel üleliigseid vidinaid ega suurt taskuraha, seega tuli väga palju mänge ise leiutada ja välja mõelda. Tänapäeval kasutavad lapsevanemad aga tihti tahvelarvuti, teleka või nutitelefoni abi, et laps videote ja mängude abil mõneks ajaks rahulikuna hoida. "Ma arvan, et tehnikat ei peaks vältima, aga sellega ei tohi ka liiale minna." Sandra ütleb, et vägisi tehnikast eemal hoidmisel pole mõtet, kuna see on tänaseks meie elu normaalne osa. "Arvutitega on ju see häda, et laps vaid istub ja jälgib liikuvat pilti. Pigem võiks pakkuda talle tavalisi mänge, kus laps saab kasutada loovust ja fantaasiat." Samas on Sandra sõnul tehtud ka palju toredaid asju, mida ekraanilt vaadata, näiteks Lotte ja Jänku-Juss. "ETVst on meil vanaema juures väga popp näiteks "Kessu ja Tripp"."

Ei tahtnud end suhetega lõhkuda

Sandra leidis oma elukaaslase Tarmo Kase näol hingesugulase, kui oli 15aastane, Tarmo oli siis 21. Mees oli Sandra kehalise kasvatuse õpetaja, kuid selleks hetkeks, kui teineteist leiti, ei olnud kumbki enam kooliga seotud. "See võib mõne inimese jaoks kõlada kummaliselt, aga olin oma elus jõudnud punkti, kus tundsin, et tahan väga kindlat suhet kindla inimesega. See tahtmine, otsus ja valik oli nii kindel, et oleme nüüdseks kümme aastat koos olnud," räägib ta.

Kuidas läks nii, et ühe teismelise peas oli nii täiskasvanulik mõte? "Mul oli lihtsalt kindel teadmine, et ma ei taha end igasuguste juhusuhetega lõhkuda, vaid tahan leida selle ühe ja õige, kellele pühenduda," ütleb naine ja lisab, et eeskuju pole ta kuskilt saanud. "Sellistes olulistes otsustes olen ma püüdnud mitte niivõrd endale eeskujusid seada, kui oma sisehäält kuulata. Kellegi järgi teha ei ole minu arvates väga õige, isegi kui eeskuju on hea," arvab Sandra.

See, kui leebelt Sandra ise suhtuks, kui tema 15aastane tütar tema juurde samasuguse jutuga tuleks, oleneb mitmest asjast. "Kui küps ta on neid otsuseid tegema ja kui väga teab, mida tahab. Praegu midagi öelda on väga raske. Usun ja loodan, et ta on piisavalt tark oma otsuseid ise tegema ning ma saan teda usaldada. Olen seda meelt, et ma pigem toetan tema valikuid ja suunan teda, kui käsin ja keelan."

Läheb Margus Vaheriga tuurile ja jätkab plaaditegu

Sandra astus üle pika aja, kolmeaastase emapuhkuse, taas lavalaudadele "Eesti laulu" ajal. Nüüd on tal algamas suvetuur "Aita mööda saata öö" koos Margus Vaheriga , kellega ta tutvus ta aastal 2007 saates "Kaks takti ette" – Margus võitis selle, Sandra jäi neljandaks. "Margusel ilmus äsja plaat ja ta soovis naislauljaga tuurile minna. Ta mõtles minu peale ning ma oli nõus," räägib Sandra, kuidas nende teed taas ristusid. Esimene kontsert 11kontserdilisest tuurist toimub juba täna Kõue mõisas.

Tuurile läheb kindlasti kaasa ka Sandra tütar. "Meil on juba pere ja sugulaste ringis kokku lepitud, et läheme esimesele kontserdile suurema seltskonnaga. Kõue mõis on siinsamas Kose vallas, kus minagi elan. Enamik kontserte saab olema õues ja kui ilma on, siis on väikestel lastel seal mõnus ringi joosta." Pärast suvetuuri jätkab Sandra oma esinemiskava laiendamist ning läheb edasi oma esimese plaadi salvestusmaterjaliga.