Naisteleht kirjutab, et algsest plaanist vaid üks kass võtta ei tulnud midagi välja, kui Kertu sai teada, et Valgas ootab eutanaasiat väljatorgatud silmadega kassiema koos nelja pojaga. Siis leidis Kertu, et tegelikult ei olegi suurt vahet, kas kodus on viis, kaheksa või kümme kassi ning otsustas teisest varjupaigast veel ühe pesakonna võtta, vahendab Naisteleht.
"Mu ema-isa ilmselt arvavad, et mul on kodus paar kassi!" rääkis Jukkum Õhtulehele ning lisas, et ega kõik sõbrad-tuttavad ilmselt ei teagi, mitu kassi tal on.
Loomulikult ei ole ligi tosina kassiga koos elamine lihtne. "On raske. Kümme kassi jooksevad kogu aeg järgi, kõigil on midagi vaja. Lisaks on nad ju tänavalt püütud ja vajavad ravi, hommikuti-õhtuti peab ravimeid manustama, olenemata sellest, kas kassidel on soovi või ei. Rääkimata koristamisest! Kui tahad natukenegi korda hoida, kulub päevas kindlasti üks-kaks tundi."
Kertu sõnul saavad kassid omavahel kenasti läbi. Kuigi vahepeal võib ette tulla liiga agressiivset müramist, klapivad kõik kassipojad hästi, räägib ta. Jukkum lisas, et ka kaks tema hoole all olevat kassiema on kõik pojakesed omaks võtnud, vaatamata sellele, et nad ei ole nende bioloogilised järglased.
Hetkel on Kertu hoole all üheksa kassi. Kindel on, et must kiisu nimega Pöialpoiss jääb tema juurde jäädavalt, väetike kass on röövinud Kertu südame. Kodu on olemas veel kolmel, kes praegu on veel liiga noored, et neid emakassi juurest ära viia.
Peremehi ja -naisi ootavad veel viis kassikest. Kertu on kindel, et lõpuks jõuavad nad kõik oma õigesse koju. "Mulle meeldib mõelda, et iga kassi jaoks on kuskil keegi. Kui mõni jääb ka mõneks kuuks, mis seal siis ikka!" innustas ta ka Õhtulehe lugejaid.
Kommentaarid