VARUSTUST VALIMAS: Uhhuduurlastel on Aafrikas plaanis läbida ratastel 4000 kilomeetrit. Pildil on vasakult Wend, Mart Kuusk, Liivo Niglas, Kristjan Prii ja Tanel Pütman. Foto: Teet Malsroos
Inimesed
11. juuli 2014, 07:00

Uhhuduur veereb Aafrikasse: "Füüsiline ettevalmistus on null!" (18)

"Iraanis läks tee kaheks – oli valida, kas minna paremale või vasakule. Meil polnud mingit eelistust, rajad olid ühepikkused ja lihtsalt otsustasime, et lähme paremale," räägib Uhhuduuri seltskonna liige Kristjan Prii sellest, millist rolli mängivad nende tegevuses juhused.

Esmaspäeval algavaks retkeks pole samuti üleliigseid plaane tehtud. "Füüsiline ettevalmistus on null!" teatab Priit Kuusk ehk Wend. Katsumus ei saa aga mitte kerge olema. Esimesel Uhhuduuri retkel kaotas Wend 22 kilo. "Loodan üle kümne kilo kaotada," paljastab Wend seekordse lootuse. 3,5 kuu pikkuseks reisiks hakkab ta asju pakkima aga alles lennuki väljumise päeval.

Etioopiast Namiibiasse kulgeval reisil loodetakse ratastel läbida 4000 kilomeetrit. Ülejäänud 2000 kilomeetrit plaanitakse läbida ühistranspordiga. Terve reisi teevad seekord kaasa kuuest mehest neli. "Üks noor isa ei saa tervet reisi kaasa teha ja Hannes Hanso peab Kuressaare rahvast teenima – linnapea töö ei luba. Nad liituvad meiega kuuks ajaks," räägib Wend.

Reisimehed teavad, et loodust tuleb karta rohkem kui inimest. Näiteks ei tasu ronida väikestesse veekogudesse, sest ussid tulevad naha alla. Samas pole joogivesi probleemiks. "Meil on kaasas selline veefilter, mille abil võime kasvõi prügimäel sopaloigust vett juua," teatab Kristjan Prii. Samuti tegi Katrin Koort kiirabist meestele põhjaliku esmaabikoolituse. "Tuleb jälgida hügieeni, mitte kokku puutuda võõra verega," loetleb Kristjan. "Ja mitte vahetada kehavedelikke," lisab Wend.

Aafrika maks

Reisiteekond kulgeb meestel mõnusasti allamäge – 3 soojakraadiga Etioopiast, kus sajab sel ajal, kui mehed seal on, pidevalt vihma, jõutakse maailma kõrgemate liivadüünideni, mis lõppevad alles Atlandi ookeaniga. Et vahepeal ületatakse ekvaator, leiab reisiseltskond end olukorrast, kus suvele järgneb kevad.

Liikumistee valisid nad selle järgi, et oleks ohutu reisida. "Need on heal järjel Aafrika riigid," selgitab Wend. Nii on ka riikide peamised teed täitsa korralikud.

Osa mehi on Aafrikaga varemgi kokku puutunud. Kristjan on elanud Angolas viie- ja kolmeteistaastaselt, kokku 2,5 aastat. "Isa oli Kalurite Liidus tööl ja oli sealgi tegev kalandusevallas," räägib ta.

Ühtlasi oldi eelmisel reisil paar nädalat Aafrikas, Etioopias. Liivo Niglas on käinud kaks korda Mosambiigis. Juba teatakse, et sealne kultuur erineb islamimaadest küllalt palju.

"Islamimaades aidatakse sind heast meelest. Aafriklane aitab, kuid küsib pärast raha," räägib Kristjan. "Seda kutsutakse Aafrika maksuks." Samuti tuleb Kristjani sõnul oma asjadel silma paremini peal hoida. Seltskonna põhimõte on reisida lihtsalt ning mitte võtta kaasa üleliigseid asju, mis võiksid reisi jooksul katki minna või ära kaduda. Millest mehed siiski loobuda ei saa, on nende videovarustus.

Kord Iraanis olles sattusid nad enda teadmata liiga lähedale tuumaobjektidele, mistõttu pidas kaitsepolitsei neid kuus kuni kaheksa tundi kinni. "Meid ei viidud küll kuskile kongimajja, vaid lihtsalt üks püssimees valvas meid bensujaamas. Kõik konfiskeeriti ära – absoluutselt kõik, mis meil oli. Pidasime juba plaani, kuidas hakkame teleseriaali ETV neljandas stuudios mälu järgi lavastama," meenutab Kristjan. Nii hulluks asi õnneks siiski ei läinud: kui kõik üle kontrolliti, saadi aru, et tegu on süütute tegelastega.

"Tund aega enne, kui vabaks lasti, toodi kõigile süüa – pilafid-värgid –, siis toodi kõik asjad tagasi ja öeldi: "Welcome to Iran"," meenutab Kristjan ja lisab, et mida kõvem diktaator, seda julgem on reisida.

Uhhuduuri senised reisid

2002. aastal alanud esimesel matkal sõtkusid uhhuduurlased Mongooliast Nepalini. Rattamatka eesmärgiks oli proovida, kas Ulaanbaatarist alustades on üldse võimalik tavaliste maastikuratastega sõita läbi Gobi kõrbe, Hiina ja Tiibeti, üle Himaalaja alla Nepaali välja.

2007. aastal jätkati Nepaalist ning sõideti Iraani, sellest suur osa mäestikes. Kõrgeim punkt reisi jooksul ulatus 5602 meetri kõrgusele.

2011. aastal lõpetati kolmas etapp Teheranist Iraanis Addis Abebasse Etioopias. Reisisellid kogesid Iraanis maavärinat ning jäid Djiboutis kivirahe alla.

"Ehh, uhhuduuri" eesmärgiks on maailmale ratastel tiir peale teha. Ühe reisi lõpp-punktist saab järgmise reisi alguspunkt. Peale Aafrika on seltskonnal plaanis läbida Lõuna-Ameerika.