Maido Saar: ärkasin pool neli öösel ja mõtlesin, kuhu ma minema pean (4)

"Tunded on veel selle peo ja puudutuse sees," ütleb Maido ja usub, et tühi tunne poeb hinge ja mõtteisse alles paari-kolme päeva pärast. "Terve see peonädal lõi hinge ja tasakaalu päris segi ja usun, et läheb aega, enne kui selle kõik tagasi saab. Kaks-kolm päeva elan ma veel kindlasti selles emotsioonis, mille tantsijad ja lauljad andsid."

2007. aastal oli Maido noorte tantsu- ja laulupeo üldjuht ning võrdlusmoment pidude juures peaks tal olemas olema. Sellegipoolest ütleb ta, et ei tahaks ühelegi tantsu- ega laulupeole hinnet anda. "Need kõik on omaette sündmused ja väärtused, kõik on meile – olenemata ajast – olnud vajalikud."

Tantsijatele algas töö peo kallal möödunud aastal, kui saadi kätte tantsud ja hakati neid õppima. Kõige suurem rügamine käis viimasel nädalal, kui üheskoos väljakutel harjutati. Kunstiline toimkond on peo nimel rabelenud aga juba kolm aastat. Unetuid öid on selle aja jooksul olnud kõvasti, kuid Maido on särtsakas nagu alati ja väsimust ei paista kuskilt. "Kõik teavad, et ma olen väikese magamisega. Magan ruttu ja puhkan kenasti välja," ütleb ta.

"Isegi praegu ma nutan."

Tantsupeo tööprotsess on kestnud alates 2011. aasta sügisest ja kõik see koondub viimasel nädalal suurtesse proovidesse. Töö algab esiti loomulikult ideest. "Kui saame idee kätte, hakkame mõtlema repertuaari peale – mis kannab edasi meie ideed ja mõtet? Kui kuhugi jääb auk, siis tuleb luua ja tellida uued tantsud, mis lünga täidavad," lausub Maido. Ta tunnistab, et Eesti rahvatantsust ei ole kahjuks võtta nii palju tantse, et süžee ära täita. "Aga ma usun, et ka tantsijatele meeldib, et tehakse uusi, ekstra sellele peole loodud tantse."

Maido arvab, et tantsude raudvara ei tohiks siiski päris ära unustada. "Need tõime välja etenduse esimeses pooles – laulumängud lastele ja korüfeede tantsud. Me pole kedagi ära unustanud!"

Kuigi võiks arvata, et tantsupeo pealavastaja on see, kes saab kõige rohkem vatti ja kogu etenduse üksi kokku paneb, siis tegelikult on tal seljataga ka terve meeskond. "Keegi ei oska arvata, mis platsil täpselt juhtub: mõni plokk jääb kellelegi jalgu või mahaminekud ja pealetulekud ei suju. Seda ei mõtle kodus voodis välja, arvuta, kui palju tahad," sõnab Maido.

Üks inimene ei suudakski seda tööd ära teha. "Liigijuhid teevad ka oma tööd – panevad oma liikide joonised paika. Mina vaatan kõrvalt, kas see lugu, mida me tahame, jookseb kõigest läbi. Samuti on välja kujunenud nii, et pealavastaja teha on proloog ja finaal," räägib Maido.

Ta ei oska tantsupeost ühtegi hetke välja tuua, mis oleks olnud teistest ülevam. "Kõik olid väga ülevad hetked. Ma valasin päris palju pisaraid," tunnistab Maido intervjuu ajalgi pisaraid tagasi hoides: "Isegi praegu ma nutan!"

Kui pühapäeval tuli esitusele viimane "Tuljak", võis tantsuplatsil näha väga palju noori, kel olid silmad veekalkvel või juba lausa äragi nutetud. "See on hea, kui inimene nutab," arvab Maido.

Kui laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva põrutas eile juba välismaale ja puhkab alles juuli lõpus, siis Maido sõidab nüüd maale, omaette olema. "Ma panen töökindad kätte ja hakkan lillepeenart harima. Tahan ainult käe mulda panna, maaga kokku saada, maatööd teha ja üksinda olla, et kõik see, mis toimunud on, läbi seedida."