Eri Klas parimale sõbrale Peeter Saulile: "Puhka rahus, kallis sõber!" (11)

Altariesine täitub üha uute ja uute pärgadega. Peale poegade, sugulaste ja lähedaste on maestroga tulnud jumalaga jätma palju muusikainimesi. Teiste leinajate seas tuvastab silm Anu Kaalu, Anu Tali, Anne Velli, Marju Läniku ja Boris Lehtlaane. Kohal on ka linnapea Edgar Savisaar, kelle saatjaks on taas Moonika Batrakova. Lisaks kunagine poliitik Bruno Saul, rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa, Estonia peadirektor Aivar Mäe, lauluväljaku direktor Riho Rõõmus ja palju teisigi tuntud inimesi.

Sarga kõrval istub leinarõivas armastatud laulja Heli Lääts, kes oma abikaasa Peeter Sauliga jagas armastust, muusikat, rõõmu ja muret 56 aastat. Sealsamas kõrval seisavad nende kaks poega, Indrek ja Karl.

Talituse peab Jaani koguduse peaõpetaja Jaan Tammsalu, kes ei saa leinakõnet alustada teisiti, kui sõnadega: "Mu kaotus on suurem, kui aimasin ma. Tahaks olla Su juures, kui olla vaid saaks," – laulusõnadega, mille omal ajal Heli Lääts laulus "Mälestus" iga eestlase hinge laulis.

Sellest päevast, sellest hetkest saavadki laulja mälestused abikaasast valusaks reaalsuseks.

Et Peeter Saul oli raskelt haige juba aasta jagu, pole minek nii ootamatu, ent ometi raske. Raske ennekõike abikaasale, lähedastele, kuigi õpetaja Jaan Tammsalu tuletab meelde, et kuu aega tagasi oli maestro tunnistanud: mis elu see on? Ei taha enam elada. Ühtlasi märgib õpetaja Tammsalu, et maestro saadetakse teele laulupeole järgneval päeval ning Peeter Saul ja Heli Lääts on kunagi elanud ka Laulupeo tänaval.

Viimne teekond viib Metsakalmistule

Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa tuletab meelde maestro panust Eesti muusikasse: oli ju Saul nii pianist, arranžeerija kui dirigent. Tema viimaseks töökohaks jäigi Eesti Raadio orkester, mille eesotsas ta seisis 34 aastat. Kokku on lahkunud maestro teinud 5000 arranžeeringut mitmele orkestrile.

Aga veel enne, kui viimsele teele asutakse, astub sarga kõrvale Peeter Sauli vist kõige parem sõber, maestro Eri Klas. Tal on ilmselgelt raske rääkida. "Iial ei saa ennast ette kujutada rääkimas parima sõbra ärasaatmisel ja haual," ütleb Eri Klas veekalkvel silmadega.

Veidi helgemates toonides tuletab Klas meelde, et just muusikast ja helinast sündisid Heli Läätse ja Peeter Sauli pojad ning et me kõik peaksime rõõmsad olema, et saime sellise andeka ja helge inimesega, nagu seda oli Peeter Saul, siin elus nii kaua koos olla. Sõnadega "puhka rahus, kallis sõber" lõpetab maestro Eri Klas oma austuskõne ja langetab sõbra ees pea.

Kõlab Heino Elleri "Kodumaine viis". Sarga juurde läheb poegade tugevatele kätele toetudes viimast korda abikaasa Heli Lääts. Pikalt kummardub ta sarga kohal ja paratamatult kohiseb kõrvus vaid üks luulerida: "Kummardan Su ees ja hoian kõrgel lampi, et valgustada sulle su teed."

Ja siis alustab sark Peeter Sauliga viimast teekonda. Metsakalmistule, kus ta saab puhkepaiga teatriplatsil.