Artjom lõpetas ülikooli: "Olin kindel, et ei pea esimest semestritki vastu!" (6)

Artjom (22) ei valinud mingit pehmet eriala, vaid tudeeris Tallinna tehnikaülikoolis telekommunikatsiooni. Algus oli raske. "Kuna valisin insenerisuuna, siis suures koguses matemaatika ja füüsika õppimine oli minu jaoks veidi kuiv ja mannetu," tunnistab muusik.

"Seetõttu oli ka motivatsioon madal ning olin kindel, et ei pea esimest semestritki vastu," meenutab ta esimest õppeaastat, mis koosnes põhiliselt üldainetest.

Ent mida aeg edasi, seda rohkem tuli erialast materjali ja seda põnevamaks õppimine muutus. "Teisel aastal olin juba kindel, et tahan sel alal jätkata!"

Füüsika oli raske

Savitski meenutab kõige peadmurdvamaid aineid. "Usun, et paljud tudengid on minuga ühel meelel: kõige keerulisemad on need, kus peab kirjeldama seadusi mitmeleheküljeliste tõestuste kaudu," ütleb ta.

Eriti hiilanud sellega kursused nimega "Füüsika I" ja "Füüsika II". Mõlemad rippusid Savitskil ka pikalt võlgadena kaelas, kuid õnnestus siiski korda saada. "Motivatsioon käis üles-alla nagu Ameerika mägedel. Eriti raske oli seda leida uue semestri alguses, kui eksamisessioon oli just lõppenud," kirjeldab Savitski.

Cum laude’st jäi omajagu puudu ja muusik ei olnud seadnudki endale nii ülevaid sihte. Kui Savitski alustas, oli eesmärk selge: lõpetada nominaalaja ehk kolme aastaga. "Et eluga mitte toppama jääda. Ja ma olen äärmiselt õnnelik, et see mul ka õnnestus!"

Milliseid soovitusi võiks ta oma värske kogemuse põhjal jagada neile paadunud üliõpilastele, kelle asjad venivad ja venivad? "Ainuke nõu, mis ma oskan anda: tehke oma kooliasjad võimalikult kiiresti ära ja ärge jätke kõike viimasele hetkele, siis ei tule ka magamata öid. Ehkki ma pean tunnistama, et mulle meeldib öösiti õppida – siis on hea rahulik ja keegi ei tüüta."

Kursusevaim aitas kaasa

Savitski ei oska päris täpselt öelda, kui palju kursusekaaslasi tal täpselt kokku oli. Inimesi kadus järjest ära ja kolmandal aastal pandi nad Vene grupiga kokku. "Ma usun, et mingi 20 ringis," pakub noormees.

Samas pole ta kitsi kaaslaste kiitmisega: grupivaim olnud võimas, palju õpiti koos ning aidati üksteist materjalide ja konspektidega. "Arvan, et 50% minu ülikoolis käimise edu on kindlasti saavutatud ainult tänu nii suurepärastele kaaslastele!"

Bakalaureusetööd kui sellist Savitski ei teinudki, selle asemel valis ta lõpueksami teemal "Digisignaalide töötlemine". Nimelt tundus eksamivariant alguses mugavam. "Kuna lõpueksamit sai teha ainult üks kord poolaasta jooksul, välistasin ma enda jaoks läbikukkumise võimaluse. See pingestas viimast eksamisessiooni ikka päris tugevalt!"

Savitski hingab nüüd selle võrra vabamalt, et saab suvel rahulikult muusikat kirjutada ja esineda. Aga hiljem magistriõppesse edasi minna tahab ta ikkagi. "Tunniplaani vaadates tundub see päris mahukas, aga ma tahaks väga proovida nüüd lisaks muusikale õppimise kõrvalt ka erialast tööd," kostab Savitski. "Mulle meeldib olla tegus."