Ülo Tuulik: "Vend Jüri surm… Kõik on veel nii värske, liiga lähedal!"

"Alles eile rääkisime temaga, pidime minema veel järgmisel päeval vererõhku mõõtma…" ütleb Ülo Tuuliku abikaasa Mari.

Abrukal sündinud Tuuliku esimene lühijutt avaldati juba 1956. aastal Saaremaa ajalehes, 1960. aastate alguses avaldas tollal kahekümnendates eluaastates mees juba mitmeid lühijutte ja publitsistikat. Tema esimene raamat ilmus 1966. aastal. 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli eesti filoloogina.

Kuuekümnendate algul sai Tuulikust mõneks ajaks ajakirjanik, ta töötas ajalehe Edasi toimetuses ja hiljem Noorte Hääles. Kutseline kirjanik sai temast 1969. aastast, Kirjanike Liitu kuulus Jüri Tuulik aastast 1972. Mitmel korral on tema loomingut hinnatud preemiatega, 1986. aastal sai temast ENSV teeneline kirjanik. Jüri Tuuliku teoseid on tõlgitud mitmesse keelde.

Tema pärusmaaks oli eelkõige kodusaare Abruka olusid ja inimesi kujutav proosa, kogu sealse elu traagika ja koomika. Aga ta on kirjutanud ka näidendeid ja kuuldemänge.

Tuulik on kirjutanud mitmeid meeldejäävaid teoseid, nagu "Meretagune asi" (1976), "Vares" (1979), "Mehed ja koerad" (1985), "Linnusita" (2004), "Räim, pisike kena kala" (2008), "Nende aastate pilved" (2011)… Seda loetelu võiks veelgi jätkata.