JAAN UUSPÕLD TLNSLO: JAAN UUSPÕLD : HAAPSALU, EESTI, 27JUN14 Jaan Uuspõld, monoteater, sm/Foto STANISLAV MOSHKOV/ÕHTULEHT Foto: Stanislav Moškov
Inimesed
4. juuli 2014, 07:00

Jan Uuspõld: "Tegelikult on kõik kinni peas, mitte tagumikku torgatud ampullides." (40)

Poolteist aastat tagasi kinnitas Jan Uuspõld Indias oma abikaasale Gerlile armastust ja keeras just seal oma elus uue lehekülje. "Käisin Indias sisuliselt kui armastuse ülikoolis. Banaalne väljend. Aga umbes midagi taolist," ütleb Jan. Hinduistiks pole ta hakanud ega ka hakka, küll aga on saanud temast täiskarsklane. Ikka tänu Indiale.

Et Janil ja ta abikaasal Gerlil jäi Indiasse midagi maha, kinnitab seik, et noorpaar võttis hiljuti reisi sinna uuesti ette. "Ent see on natuke selline salateema, millest ma väga palju rääkida ei tahaks," jääb muidu jutukas Jan kidakeelseks, tunnistades samas, et rännakud Indiasse on teda sisemiselt tublisti muutnud. "Olen nüüd kindlasti kohanemisvõimelisem, vastuvõtlikum ja seega ka rahulikum. Kohe väga palju rahulikum," sõnab Jan, kelle aastatetagused miinusmärgiga meheteod panid päris tihti meedia kõmisema.

"Nüüd võin kinnitada, et kõik on kinni sinu peas, mitte tagumikku torgatud ampullides. Mis tegelikult pole üldse lihtne, see on oh-ohoo kui raske!" teab ürgandekas Jan Uuspõld eelnevast elust. Uut reisi Indiasse ta niipea ette võtta ei kavatse, üllatab hoopis uudisega, et plaanib tuleval aastal ennast Londonis kõnetehnika ja lavalise liikumise alal koolitad

Armastuse teema juurde tagasi pöördudes: sellega jõuab ta juba eeloleval laupäeval ka Eesti publiku ette, kui esietendub "Liblikad siseorganites ehk armastus päästab maailma". Esimest korda Monoteatri ajaloos ei astu ta lavale üksi, vaid koos Linnateatri näitleja Piret Kaldaga.

Hea huumorisoonega Jan teatab, et Piret Kalda sai lavastusse kaasatud vaid põhjusel, et tema enda võhm on sedavõrd otsas, et ei jaksa enam üksi laval olla. Hetk hiljem tõsinedes ta siiski tunnistab: "Tegelik põhjus on selles, et armastuse teema lihtsalt vajas õrnema poole lavalist kohalolekut. "Ürgmehes" mehena olen ma sel teemal juba piisavalt sõna võtnud. Nüüd tekkis vajadus ka naispoole arvamust kuulda. Kuigi tahaks kohe täpsustada, et mingit konflikti me laval ei loo, oleme pigem kooperatiivsed. Mängime küll läbi erinevaid armastuse või abieluga seonduvaid konfliktsituatsioone, mis aga ei kasva meie kahe tegelase vaheliseks konfliktiks," selgitab Jan Rein Paku kirjutatud ja lavastatud näitemängu tagamaid.

Miks on Eestis nii palju lahutusi?

Näitleja sõnul pärineb loo idee siiski Monoteatri juhilt Karl Kermeselt, keda viimasel ajal painab üha enam küsimus, miks Eestis on sedavõrd palju abielulahutusi. "Kui me kunagi hakkasime tegema "Ürgmeest", heietasime lootust, et äkki selles näidendis lahtirulluvate teemade mõjul jääb lahutusi vähemaks. Nüüd on "Ürgmehest" viis aastat möödas, aga lahutuste protsent ikka sama. Samas pole see protsent õnneks ka suurenenud, kuigi kahjuks pole tõestusmaterjali, kas just tänu "Ürgmehele"," muigab Jan mõrult.

Nii kaasatigi lavastaja Rein Pakk, kes Pireti ja Jani lood kirja pani ning sellest näidendi sünnitas. Vastus küsimusele, miks Monoteatris Jani kõrval seisab just Piret Kalda, on lihtne. Sest Piret lõi kaasa ka Monoteatri "Vanaisa" etenduses, küll vaid videoformaadis. "Ju siis teatrijuht Karlile tundus, et meie partnerlus on õigel teel. Pealegi on Pireti plussiks, et ta on justkui eatu näitleja, et ei esinda ühte või teist konkreetset generatsiooni," ütleb Jan, kes nüüd esimest korda koos Piretiga publiku ette astub. "Ütlen väga siiralt, et Piret on väga hea partner, tal on eriliselt hea huumorimeel," kiidab Jan oma lavakaaslast. "Ta on väga terane. Kui mina olen oma loomu poolest pigem uimane tüüp, siis ongi hea, et sul on kõrval särtsakas partner."

Jan usub, et uuslavastuse nimi "Liblikad siseorganites ehk armastus päästab maailma" pole niisama laest võetud, vaid armastus päästabki maailma. "Sest kui inimesed kardavad tundeid või peidavad neid, võivad nad hakata korda saatma igasuguseid totrusi. Aga kui lasta armastuse energial võidutseda, päästab ta ka maailma. Kindlasti päästab. Armastusega on ju selline asi, et kui ei esitataks vastastikku sedavõrd palju tingimusi, et palun minuga käituda nii või naa, oleks maailm kindlasti parem," naerab Jan, kes oma kirevasse minevikku vaadates teab kindlasti, millest räägib.

"Armastuse energial tuleks lasta lihtsalt rohkem esile tõsta, kuigi armastuse puhul võid rääkida kõigest, mis kokkuvõttes tähendab seda, et sa räägid mitte millestki. Selle jama otsa sattus ka Rein (Pakk – JK), mida iseenesest oli hästi põnev vaadata. Kuidas ta piinles ja vaevles. Selles mõttes ei saa ka mina käia välja vekslit, et me jõuame armastusest rääkides lõpliku tõeni. Kindlasti mitte. Pigem me püüame arutleda ja midagi kirjeldada, andmata hinnanguid," ütleb Jan.

Uued väljakutsed: näosaade ja koolipink

Juba viis aastat Monoteatriga seotud näitleja on tänaseni ka Draamateatri hingekirjas ning kinnitab, et üks ei sega teist. "Need on kaks sedavõrd erinevat rida ja tõele au andes, siis ega ma Draamateatris uutes tükkides kaasa tee, sest ma tahaks lähiajal minna ennast tehniliselt täiendama," üllatab ta siinkohal. "Et oma häält seada, sest olen selle valesse kohta rääkinud. Nii et järgmisel sügisel saab minust taas mõneks ajaks õpilane. Võtaksin hääle- ja lavalise liikumise tunde. Sellepärast ei saagi ma repertuaariteatri uutes tükkides kaasa teha," tõdeb Jan, kelle sõnul on ta oma õpingute kohaks valinud Londoni. "Mulle tundub, et seal on väga häid kõne- ja hääleõpetajaid," on ta juba tegelenud luuretööga.

Aga veel enne, kui Jan mõneks ajaks Londonisse põgeneb, saab publik ja mitte ainult teatripublik näha teda sügisel kolmanda hooaja menusaates "Su nägu kõlab tuttavalt". "See "näo" saade on mind jälitanud samast hetkest, kui ta ekraanile ilmus. Olen selle eest põgenenud ja jänesehaake teinud, kuni mind nüüd lõpuks ja lõplikult kinni püüti. Ma lihtsalt ei viitsinud enam võidelda ja järelikult on see midagi, mis tuleb ära teha. Tahaks uskuda, et pigem teen ma sellega head kui halba. Kui ma plussid ja miinused kokku lõin, tuli plusse rohkem," ütleb Jan, kelle senise kehva suve esimene pool möödub teatriga Eestimaal tuuritades. Mida toob suve teine pool, seda ta veel ei tea.

Küll aga teab ta täpselt, et külapoe taga õlut libistavatele meestele ta enam seltsi ei paku. "Tegelikult võiks ju uurida, et kuidas see elu tegelikult käib," naerab pudelile selja keeranud Jan. "Pealegi on mul ansambel Luxury Filters, kellega on suvel paar esinemist ning mis eeldab prooviperioodi. Aga mis puutub alkoholi, siis isegi lihastest on kadunud see tunne, et mida tähendab surin peas. Väga mõnus on olla ilma selle surinata. Praegu isegi ei viitsiks võidelda mingi kaifiga peas. Pole enam nii tugev. Peab olema tugev mees, et juua," naerab Jan.