Noor hõbekõri Sam Smith sai juunikuus maha enda esikalbumiga. Varem ühe EP üllitanud ballaadikuningas on jõudnud juba koostööd teha arvukate artistidega, sealhulgas on näiteks elektroduo Disclosure'i superhitt „Latch" ja Naughtyboy "La La La" Smithi seni enimtuntud väljalasked.
Smithi töödega lähemalt tutvudes lööb meessoost Beyoncéks tituleeritud twangvokaal täiesti pahviks. Nii tehniliselt väjapeetud soul-r'n'b häält pole maailma muusikamaastikul ammu kuulda saanud.
Kuid olles varem ribadeks kuulanud Smithi EP, mis koosneb enamasti tantsulugude akustilistest versioonidest, on plaadi tervik esialgu pisut pettumustvalmistav. Võimsad ballaadid, millest plaadi kujuteldav maitse juba suus, ootab kõrv veelgi kõvemat minekut. Aga juba varem tuntud kõvad lood jäävad ka plaadil ainsateks külmavärinatekitajaiks.
Üldiselt on kogumik mõnusa voolavusega, aga jääb juba Smithi suuraustajale igavaks. Pole ei supp, ega praad. Annab tunda, et lugude komplekteerimisega on mindud kõige turvalisemat teed. Küll, aga on veel Smithist mittekuulnutele see kauamängiv imeline sissejuhatus hindamaks kaunis-keerulist vokaaltööd.
Verinoorusest hoolimata on Sam Smith teinud juba ära elu töö. 12-aastaselt alustanuna, on Smith Euroopa meeslauljate nime taaskord au sisse tõstnud. Smithi lavashow on tema vokaal. Your move, USA!
Kommentaarid