ARMUS LENDAMISSE: Paap Kõlar, kes on ära proovinud peaaegu kõik äärmuslikud spordialad, leidis kümmekond aastat tagasi tee motovarjuga lendamise juurde. Foto: Aarno Isomäki
Eesti uudised
3. juuli 2014, 07:00

Raskelt vigastatud: Paap Kõlar kukkus Soomes motovarjuga alla (47)

Eesti tuntuim ekstreemsportlane Paap Kõlar (59), põneva elusaatuse ja muusikuminevikuga ärimees, sai möödunud reedel Soomes juhtunud motovarjuõnnetuses raskelt vigastada, kukkudes umbes 50 meetri kõrguselt vastu maad.

Kui tõsiseid vigastusi Kõlar sai, pole teada, sest elukaaslane, kes on praegu tema juures haiglas, ei soovi raskel ajal kommentaare jagada.

Küll aga on juhtunust kirjutanud Soome meedia. Sealsete lehtede võrguväljaanded teatasid juba samal õhtul, et 27. juunil kukkus Kesk-Soomes Joutsas motovarjude treening- ja võistlusplatsi lähedal alla mootoriga varustatud tiibvarjuga sõitnud keskealine mees.

Ta sai Helsingin Sanomate (HS) võrguväljaande andmetel raskelt vigastada ja viidi Kesk-Soome keskhaiglasse Jyväskylässe. Et mehe rahvust uudistes ei mainitud, pole ka Soome teadeteagentuur STT teadet Eestisse levitanud.

50 meetri kõrguselt vastu maad

Õnnetuse kirjeldused on napid, kuid kõnekad.

"Mees sai väga raskelt vigastada, kui tema langevari sööstis teadmata põhjusel vastu maad," kirjutab HS. "Motovari tuli alla umbes 50 meetri kõrguselt ja langes kõrrepõllule."

Õnneks nägi seda pealt hulk inimesi, sest samal lennuplatsil oli teisigi motovarjuspordi harrastajaid, kes ruttasid kohe abi kutsuma. Kannatanu juurde kihutasid kaks kiirabiautot ning meditsiini- ja päästekopter Ilmari.

Valves olnud päästepealik Jorma Kautto ütles, et motovarjur kukkus alla Joutsa Leivonmäe külas ja häirekeskus sai selle kohta teate kell 20.41.

Tema sõnul oli vigastatu kanderaamil kiirabiautosse viimise ajal teadvusel, kuid suurtes valudes.

Et teavet õnnetuse kohta napib, on paljud Kõlari tuttavad, sõbrad ja seikluskaaslased nii siin- kui ka sealpool piiri mures.

Mis siis üldiselt turvaliseks peetud tiibvarjuga ikkagi juhtus? Päästepealik Kautto ütles, et esialgu ei oska keegi kohalolijaist öelda, miks nii läks.

"Ka teised lendajad olid juhtunust täielikus hämmingus," lausus päästja.

Kõlari tuttav ja Soome motovarjuliidu juhatuse liige Mika Schwach, kes on filminud ka varem Kõlari trikke ja neid internetti riputanud, nentis Õhtulehele, et politsei loata pole tal võimalik enne uurimise lõppu mingit teavet jagada. Asjaga tegeleb Sise-Soome politsei, kuid juurdluse tulemused pole veel teada.

Leivonmäe küla on tuntud vahvate mägede, järvesilmade ja kauni looduse poolest, mis teeb seal tiibvarjuga õhus hõljumise eriti mõnusaks.

Selline maastik soodustab tõusvate õhuvoolude teket, mis kergitavad kõrgemale nii tiibvarje, motodeltaplaane kui ka purilennukeid. Höystöstensuo-nimelises kohas paikneb endine turbaväli, mis on praeguseks suletud ja antud tiibvarjuharrastajate käsutusse. Sinna on tehtud ka purilennukite lennurada.

Soomes on motovarjuspordi harrastajad ehitanud spetsiaalsed treeningplatsid, mille kohal nad oma manöövreid ja keerukamaid trikke harrastavad. Motovarjudega tehakse vigurlendu, joonistades maa kohal kujundeid, sõidetakse ümber suurte sammaste slaalomit ja tehakse täpsussõitu, puudutades jalaga väljakule püsti pandud teivaste otsas olevaid märke.

Nii Soomes kui ka Eestis peetakse lahtisi meistrivõistlusi, kus on kaasa löönud Kõlargi, kes on Eesti Motovarjuliidu üks asutajatest.

Kõlari tee surfist motovarjuni

Paap Kõlarit teatakse kui tõelist adrenaliinisõltlast, kes vaatamata eale ei kohku proovimast ühtki ekstreemspordiala. Omal ajal sai tuntuks surfipropageerijana, siis tulid veeskuutrid, mootorsaanid ja mäesuusatamine.

Kõlar avas Hiiumaal oma surfiparadiisi, Otepääl peab ta aga hotelli ja pakub teenusena mootorsaanisafarit.

Kõlari viimaseks tõsiseks armastuseks saigi motovarjusport, milles ta on väga häid tulemusi saavutanud.

Tänavu 20. ja 21. juunil Pärnus toimunud Watergate’i festivalil esines üle pikkade aastate ka ansambel Radar, mille trummar Kõlar lubas kohale tulla motovarjuvarustusega, et kontserdile järgneval päeval ka mõni lend teha.

"Pärnu on lendamiseks väga hea koht. Laupäeval plaanin kuskil rannikul lennata ning õhtul tahan minna samuti muusikaajalukku suure jälje jätnud Earth Wind & Fire kontserdile," rääkis Kõlar kaks nädalat tagasi portaalile Elu24.

"Käin võistlustel üle maailma, viimati võitsin Rootsi meistrivõistlustel esikoha. Eelmisel nädalal toimusid motovarju kestvuslennu e. Nordic Enduro võistlused Saaremaal, kus tuli orienteerudes läbida circa 700 kilomeetrit," rääkis võistluse pikalt kinni pannud Kõlar.

Paraplaani peetakse üldiselt ohutuks

Tiibvarju ehk motovarju peetakse peaaegu kõige ohutumaks lennumasinaks, sest selle põhiosa moodustab avatud langevari. Ohud hakkavad sõitjat kimbutama siis, kui õhu liikumine tiibvarju kokku lööb ja see oma kandepinna kaotab. Tavaliselt avaneb vari siiski uuesti.

Motovari, tuntud ka kui paramootor (või ekslikult paraplaan), on lennuvahend, mille piloot kannab seljas mootorikomplekti (e. paramootorit), mis annab piisavalt tõukejõudu, et tõsta tiibvarju ehk paraplaani (inglise keeles paraglider) õhku. Startida saab suhteliselt tuulevaikse ilmaga ja tasasel pinnal. Piloot saab seda teha üksi ega vaja kõrvalist abi.

Mootorikomplekt kaalub 20–35 kg ja piloot kannab seda stardi ajal oma seljal. Pärast lühikest (5–20 m) hoojooksu tõstab tiibvari mootorikomplekti ja selle küljes olevatesse rakmetesse kinnitatud piloodi õhku.

Selle lennuviisi suurimad plussid on võimalus lennata madalalt, ohutult ja suhteliselt aeglaselt. Motovari sõidab kiirusega 25–70 km/h.

Allikas: Wikipedia