Taavi Peterson: kui tuur Rannapiga lõppes, jäin, mokk töllakil, lihtsalt vahtima. Ei osanud oma eluga midagi peale hakata (28)

Suvetuur "Klaver tuleb külla 10" osutus ääretult menukaks. Rahva huvi oli tohutu. "Osad kontserdid müüdi nii välja, et Rein otsustas teha teise kontserdi otsa veel samal õhtul. Näiteks Keilas." Kokku anti 30 kontserti.

"Kui see lõppes, siis ma jäin nagu talveunne. Magasin kaks nädalat järjest 15 tundi ööpäevas. See on hästi imelik. Nagu väljaspool seda maailma," meenutab Taavi.

Kui Taavi oli 14–15 ja hakkas kitarri mängima, sattus ta omamoodi mulli.

"Tundus, et see avardas mu mõttemaailma. Olin leidnud tee, kuhu poole minna," meenutab Taavi aega, kui hakkas kuulama ainult vana aja rokki.

"Enne seda kuulasin kõike, mis raadiost tuli, siis aga tuli pööre."

Eestikeelsetest tegijatest kuulas ta ansamblit Ruja, Grapsi ja Alenderit, lisaks ingliskeelseid.

"Ma olin nagu ajakapslis. Ma ei kuulanud mitte midagi muud ja ega mul mitte kellegagi eriti sellest muusikast rääkida ka polnud," meenutab laulja.

See mull lõhkeski pärast tuuri Rannapiga.

"Mul tekkis mingi suurem masendus ja tulin mullist välja. Iga asi ammendab ennast." Pärast tuuri hakkas Taavi rohkem tähelepanu pöörama sellele, mis muusikamaailmas praegu toimub ja ühtlasi kuulama palju head tänapäevamuusikat.

"Kuigi vana aja muusika on mul siiamaani väga tugevalt südames," tunnistab Taavi.

"Oma muusika on see, mis lõpuks loeb."

"Pärast seda tuuri jäin, mokk töllakil, vahtima. Ma ei osanud eriti midagi peale hakata. Kontserte polnud üldse. Siis ma vahtisingi ainult Tartus vanematekodus või käisin sõpradega linnapeal. Ei olnudki midagi muud teha," räägib ta, kuidas midagi ei toimunud.

Lõpuks otsustas Taavi reisima minna.

"Ostsin lihtsalt üheotsapileti Barcelonasse ja läksin sinna, teadmata, kuhu ma lähen või mida ma teen," räägib ta. Edasi viisid rännakud Marseille´isse, kus Taavil jälle võhm otsa sai.

"Lolli peaga võtsin veel elektrikitarri kaasa, mida ma terve aja kaasa tarisin ja millega polnud mitte midagi teha. Suhteliselt naiivselt läksin – lootsin mingitele võimalustele, mis avanevad," meenutab ta. Reisilt tõi noormees kaasa uue väikse kitarri, millega on mänginud tänaval. Tagasi tulles viis tee teda pealinna, et juba tõsisemalt muusikaga tegelda.

2008. aastal tuli kokku kooslus Peterson ja Üdi, kuid selle koosseis on väga palju vahetunud.

"Ei ole lõpuni leidnud neid inimesi, kellega saada see ühtne punt kokku," tunnistab Taavi. Ka senine viimane Üdi koosseis on laiali läinud.

"Olen veidi nagu lõhkise küna ees, kuigi lugusid nagu tuleb, kirjutan neid kogu aeg. Aga bändiga peaks selle asja käsile võtma. Oma muusika on see, mis lõpuks loeb," leiab Taavi. Samas tunnistab ta, et on tükk aega motivatsioonipuuduse all kannatanud.

2009. aastal lendas noormees teiste paljude omaealiste eeskujul Austraaliasse. Sinna tõmbas teda võimalus üksi reisida (kuigi pärast tagasitulekut sai tal sellestki villand). Maitse oli ta suhu saanud juba 2005. aastal, kui hääletas üksi Amsterdami ja oli seal kahe sõbrannaga kaks nädalat, teadmata täpselt, kuhu minnakse või mida tehakse.

"Mõtlesin, et lähen Eestist ära ja ei tulegi enam tagasi," meenutab Taavi.

Austraaliasse läks Taavi tollase Üdi trummari Ristoga.

"Seal suutsime kahe nädala pärast tülli minna ja meie teed läksid lahku. Reisisingi üksi," räägib Taavi. Tüllimineku põhjused olid – nagu ikka reisidel – raha ja erinevad soovid, kuhu minna.

"Talle tuli veel tüdruk külla, kellele ta oli Tallinnast piletid ostnud, nemad läksid veel omakorda tülli," naerab Taavi nüüd.

Ühtlasi proovis ta Austraalias tööd saada. "Ega seal eriti mingit tööd leida olnud. Pidi väga kaua ootama, millal mõnes farmis mingid viljad valmivad," räägib Taavi, kes elas kaks kuud lageda taeva all, nii rannas kui pargis. "Jõle külm oli muidugi," meenutab ta, kuidas eriti külmaks läks vastu hommikut.

Kõige eredamalt on noormehel meeles esimesed Austraalias veedetud nädalad, kui ei pidanud muretsema, kus sa magad – oldi sõbra tuttava juures.

Äraoldud aega peab Taavi aga omamoodi sõjaväeks. "Ma pole küll sõjaväes käinud, aga seal pead sa samamoodi enda eest väljas olema ja ise endaga hakkama saama. Ja sain ka!"

Praegu kasvatab Taavi koos elukaaslasega kaheaastast Leonat. Tütar pole veel laulma hakanud, kuid kitarri mängib isa sõnul kõvasti. Reisikihk pole Taavit aga tänaseni maha jätnud.

"Kunagi, kui laps kasvab suureks, võiks teha ümbermaailmareisi!" unistab muusik.

"Kogu aeg tahaks kuhugi! Tallinnas võib ära manduda kogu selle kiirustamise ja raha tagaajamise tõttu," leiab ta ning lisab, et üks plaan on tal sellega seoses veel tekkinud: võtta rahulikult, hoida raha kokku ja osta endale väike maatükk. See võtab küll aega, aga esialgu tahaks Taavi ehitada väikese saunagi, kus olla

Ruja esitab tuuril vähekuuldud lugusid

"Tuurile läheb 1970. aastate lõpu Ruja koosseis, kus olid ka Margus Kappel ja Priit Kuulberg," räägib Taavi Peterson juulis aset leidvast kontserdituurist, kus ta astub üles lauljana.

Ruja muusika on Taavi sõnul väga mitmekülgne ning pole seetõttu ka liiga lihtsalt lauldav.

"Alendri vokaalsed võimed olid väga head," tõdeb laulja, kuid ei pelga siiski tema lauludega lavale astuda.

Alates 2007. aasta tuurist "Klaver tuleb külla 10" on Taavil küll olnud 3–4 kontserdiga tuure, nagu "Ilusa maa" tuur Rannapiga, kuid see on ka kõik.

"See suvi tõotab aga vastupidiselt paarile eelnevale aastale tulla erakordselt tihe," räägib muusik.

"Korraldan augusti algul veel üht tuuri koos Tajo Kadajasega, kellega anname Eesti suvituspaikades 12 kontsertit. Oleme kokku pannud Eesti biitbändide muusikat hõlmava kava sel põhjusel, et nende bändide sünnist möödub 50 aastat."

Püüab muusikutööga ära elada

Taavi tunnistab, et pole seni palgatööl eriti käinud.

"Kui olen kuskile tööle läinud, siis tekib kohe tunne, et eriti muusika jaoks enam jõudu ei jätkugi ja siis ma lõpetan töölkäimise ikkagi ära," räägib noormees ning lisab, et praegu saab nii oma elu elatud.

"On kehvemaid ja paremaid aegu, aga ise tuleb kõvasti vaeva näha. Endale ise kontserte ostida."

Taavi on ka tänavamuusikuna tegutsenud – Tallinnas Vabaduse platsil. Veel eelmine aasta. Tänavatel mängides püüab ta oma elule veidi vürtsi lisada ja ühtlasi vaadata, kuidas inimestele mõni asi peale läheb.

"Aga siin on natuke nüri, inimesed tunnevad ära, mulle ei meeldi. Siis läheb nagu raskeks. Ei lasta mängida," räägib ta. Samas on Tallinnas palju turiste.

"See on puhas uus pärusmaa! Võimalused on avatud – kust sa tead, kes sealt järgmise nurga tagant tulla võib! Keegi välismaalane, kõva muusikamogul," mõtiskleb ta.

Sama ametiga toitis ta end põhiliselt Austraaliaski.

"Kui mul kitarri poleks olnud, oleksin ma puhtalt vanemate kulul elanud," räägib Taavi oma Austraalia-perioodist.

Tänavamuusiku teenistus sõltus kängurudemaal paljuski linnast ja sealsetest inimestest.

"Hakkasin õhtul kella kümnest mängima. Kui oli hea õhtu, lõpetasin alles hommikul kell viis ja siis oli ikka juba mingi 400 dollarit taskus," räägib muusik oma teenistusest.

Samas väsitas seesugune töö nii ära, et paar päeva pärast seda enam mängida ei tahtnud. Selle raha eest võis juba sõita mõnele saarele või rännata džunglisse..

Ka soomlaste hulgas menukas

Hiljuti vahendas Publik, et Taavi Petersoni The Doorsi tribuutansambel Texas Radio and The Big Beat sai Helsingi tuntud rokimekas nimega On The Rocks vapustavat tagasisidet ja annab augusti lõpus põhjanaabrite juures veel vähemalt kolm kontserti.

"Saime On The Rocksis suurepärase vastuvõtu osaliseks ja Eesti bände hinnatakse seal kõrgelt. On The Rocksi programmi mänedžer Krista Ruusunen oli meie kahetunnisest etteastest iseäranis sisse võetud ja mainis, et see oli Rocksi 13aastase ajaloo jooksul paremuselt teine kõige tugevam kontsert, mis seal toimunud," muljetas Taavi Peterson.

Staarisaatesse sattus juhuslikult

Enne staarisaadet õppis Taavi Heino Elleri muusikakoolis ooperilaulu erialal, kuhu ta tegelikult minna ei tahtnud – džässpoppi teda ei võetud (kuigi nüüd mõeldes arvab ta, et ega seegi poleks tema rida olnud).

"Kuid jäin silma ühele ooperilegendile, kes otsustas, et õpetab minu välja," räägib Taavi, kuidas ooperilauljaks õppima läks ja tõdeb, et lauluõpetaja Henn Pai pidi temas pettuma: pool aastat jõudis Taavi seal käia, kuid siis läks ja ütles kooli juhtkonnale, et läheb nüüd ära Prantsusmaale.

"Siis tuli aga kohe staarisaate eelvoor, ma kuidagi komistasin selle otsa – vist kellegi soovitusel. Et mine-mine või lähme koos. Ma ise ei teadnudki, et selline asi tuleb," räägib tollal 19aastane Taavi, kuidas Prantsusmaa asemel saatesse jõudis.