Airi Allvee: paar aastat tagasi peaaegu murdusin, sest ei osanud ütelda ei (12)

"Õpetajal on väga suur vastutus, ma võrdleks seda isegi sama suure vastutusega nagu arstil, sest inimese hääleaparaat on väga tundlik ja peen ning sellega tuleb oskuslikult ümber käia," ei varja oma muusikakoolist unistav laulja Airi Allvee (42), et on varem enda häälepaeltele liigse töökoormusega liiga teinud.

"Paar aastat tagasi peaaegu murdusin, sest ei osanud ütelda ei ja töötamp kasvas üle pea."

Enda kogemuse põhjal ei soovita Airi Allvee lauljatel maksimumi peal pikka aega töötada. "Minu käest on nõu küsinud lauljad, kes lähevad laeva peale töötama. Ja minu nõuanne neile on – tehke oma tööd hästi, kuid ärge pingutage üle. Kui mina laeva peal töötasin, olin noor ja loll ja ei hoidnud oma häält. Inimene peab seisma enda eest, ei saa kõigile meeldida, nagu me seda noorelt teha tahame," soovitab ta.

"Minu seisukoht on nüüd selline, et mina ja minu muusikud ei tee üle nelja seti järjest. Üks sett kestab 45 minutit. Tegelikult on tänapäeval üldse vähe neid muusikuid, kes neli setti ette võtavad, õhtu jooksul tehakse tavaliselt kolm setti. See on mõistlik."

Samas rõhutab, et laulja ei tohiks unustada sedagi, et teatud pingutusi ja eneseületamisi tuleks siiski teha: "Et hääl muutuks võimsamaks, peab tööd tegema, aga kui tunnete, et häälepaelad on juba valusad, siis tehke muidugi paus," tuleb Airi arvates leida kompromiss töökohustuste ja oma võimaluste vahel.

Lisakilod kadusid, hääl sai korda

Airi sai oma hääle korda pärast kardinaalseid muutusi. "Jätsin suitsetamise peaaegu maha ja vaatasin oma toitumise üle. Mind aitas suuresti doktor Kristel Kalling, kes jagas häid nõuandeid. Lõppkokkuvõttes sain lisakilodest lahti ja hääle korda," meenutab Airi.

"Ma ei söö ammu sealiha, väldin n-ö talupojapraadi, piimatooteid ja hoidun igasugusest keemiast. Kui lähen toidupoodi, siis tihti on nii, et ma ei tahagi sealt midagi," naerab nüüd Airi.

"Ma ei ole suur ökopoes käia ja hulluks selle teemaga ei lähe. Mulle lihtsalt meeldib kõik roheline ja värske, suurimad lemmikud on idud, ka talvel," toob Airi näite.

"Aeg-ajalt luban endale kitsejuustu ja kui käin külas, ei ütle seal millestki ära," leiab Airi, et vahepeal peab endale kõike lubama.

"Doktor Kalling aitas mul mõista, et tuleks vältida igasugust toitu, mis tekitab happeid, sest need mõjutavad otseselt ka häälepaelu. Õhtune söömine ongi kõige suurem kurja juur. Sööd midagi head, viskad magama ja siis need happed hakkavadki tööle," selgitab Airi, kes on enda elu jooksul 4-5 korda ligi 20 kilo alla võtnud.

"Ma olen tähele pannud, et kui kaal tõuseb, mõjub see halvasti häälele, kui langeb, läheb hääl korda. Õnneks olen viimasel ajal suutnud oma kaalu kontrolli all hoida. Võib olla paljud lauljad ei pea tähtsaks oma kehakaalu, kuid mina soovitaks sellele tähelepanu pöörata, sest see mõjutab häälepaelu ja laulja hääl on otseselt seotud ka tema vaimuga," on Airi veendunud.

Kümne aasta eest taas koolipinki istunud Airi plaanib Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rütmimuusika erialal, mis annab talle lisaks ka pilliõpetaja kutse, lõpetada tuleval talvel. Ja usub, et õppimine on palju lihtsam, kui õpetamine. "Minu ammune unistus on olnud oma muusikakooli loomine. See ei peaks olema suur, kuid mitmekülgne, kus saaks õppida erinevaid muusikastiile, mida viljelenud olen. Kuna oma kooli tegemine on majanduslikult küllaltki keeruline, piirdun praegu, enne kui olen kooli lõpetanud, eratundide andmisega," räägib Airi tulevikuplaanidest.

"See mõte on mul olnud pikka aega ja ma olen näinud sõprade pealt, et seda on üsna raske ellu viia. Näiteks ruumide üür on üsna kallis lõbu," selgitab Airi.

Lauljal on praegu neli õpilast, kellele annab tunde sõbra majas, kus on klaver. "Minu Pelgulinna korter ei ole nii suur, et sinna klaverit ära mahutada, kuid õnneks on olemas abivalmis sõber," naerab laulja.

Airi kaks õpilast on üle 30 aasta vanad, üks on üle 20 aasta ning kõige noorem on 13aastane tütarlaps. "Ta on hästi vahva tüdruk, kes õppis ise kitarriduurid selgeks ja üllatas vanemaid ühel sünnipäeval, kus ta neile mängis," ei teadnud vanemad Airi sõnul varem isegi, et nende tütar, kes tegeleb spordiga, oskab ka pilli mängida.

Pärast meeldivat avastust otsustasidki ema ja isa tüdruku Airi juurde õppima viia. "Mul on kõvasti vedanud, et minu praegused õpilased soovivad ise väga õppida, neid ei pea sundima, selgitama, et peab harjutama ja solfi õppima, nagu tuleb lastemuusikakoolis tihti teha," räägib Airi, kes töötas seal pool aastat.

Last ei peaks sundima muusikat õppima

Ta ei soovita vanematel last muusikakooli sunniviisiliselt tuua. "Paljud on tagantjärele vanemaid küll tänanud, et nad sundisid neid muusikat õppima, kuid minu süda ei laseks nii teha. Mina arvan, et lapsel endal peaks olema selleks tõeline huvi ja asjatundja võiks ta enne koolikatseid üle vaadata ja välja selgitada, kas laps on üldse musikaalne," arvab Airi.

"Et lapsele laulmist ja pilli õpetada, peaks laps olema üle keskmise musikaalne. Kas ta seda on või ei ole, saab õpetaja üsna kiiresti ja kergelt aru. Samas, kui laps ei tundu väga musikaalne, kuid tema soov muusikaga tegelda on ülisuur, siis ei peaks seda piirama ja pidurdama, vaid igal juhul toetama," on Airi arvates iga õppimise juures väga tähtis lapse enda suhtumine ja entusiasm.

Kui Airi unistus peaks tulevikus täide minema, soovib ta, et tema koolis saaks õppida mitmesuguseid muusikastiile ja laulmist, õpilasi võiks olla maksimaalselt kolmkümmend. "Võtaksin vastu lapsi alates seitsmendast eluaastast, muid vanusepiiranguid ei oleks. Ka 90aastane on teretulnud õppima," julgustab Airi igas vanuses inimesi laulmist õppima.

Ideaalis võiks kool asuda maal, kuid laulja saab aru, et see on pigem utoopia. "Tegelikkus on näidanud, et kõik teed viivad ikkagi Tallinna, siin on kergem eluunistusi täide viia," usub Airi.

"Ma elaksin ja töötaksin hea meelega maal, mulle ei meeldi linnakära ja melu, kuid reaalsus on midagi muud" Airi koliks hea meelega tütrega oma maakodusse Pärnumaal, kuid töö tõttu tuleb tal ikkagi pealinnas elada.

Noorena ei viitsinud õppida

Laulja Airi Allvee tunnistab, et noorena oli õppimine teisejärguline: "Kui Otsa muusikakoolis käisin, ei tähtsustanud ma haridust nii palju kui praegu. Noorena hakkas kõik hästi kergesti külge ja ma ei viitsinud õppida, siis oli tähtis elu nautimine," naerab Airi.

"Ma läksin Viljandi Kultuuriakadeemiasse 32aastaselt ja ehkki minu õpingud on lapse saamise pärast pikale veninud, võin väita, et nüüd naudin õppimist palju rohkem – süvenen ja võtan seda mõistusega. Õpin sellepärast, et see meeldib mulle, mitte sellepärast, et on vaja," selgitab laulja.

"Minu jaoks oli üks suur proovikivi seminaritöö kirjutamine. Viisin töö kirjutamise ajal tütre Elise (6) 20 päevaks ema juurde. Hiljem olid küll lapse ees süümepiinad, kuid töö sai tehtud!" meenutab Airi ning lisab, et ta ei välista, et läheb pärast bakalaureusekraadi saamist Viljandis veel edasi õppima.