Inimesed

Vargad tegid Arvo Kukumäe Setumaal asuva talu tühjaks (48)

Silja Paavle, 30. juuni 2014 07:00
Foto: Silja Paavle
Kui Arvo Kukumägi pärast rasket haigust üle kahe aasta Setumaale isatallu jõudis, rabas kodutalus tehtud laastamistöö teda korralikult – vargad olid kaasa võtnud kõik, mis said. Ja rüüstanud ka metsa.

Kaks aastat tagasi rabas selgroobakter näitleja Arvo Kukumäe sõna otseses mõttes jalust.

"Valud olid seljas nii suured, et ma ei saanud kõndida, pidin käpuli käima," meenutab mees. Pikaaegne ravi kangete antibiootikumidega parandas olukorda, kuigi mitte täielikult.

Haiguse ajal oli Kukumäel autosõit täielikult keelatud. Raske on see praegugi, sest bakteri laastamistöö tulemusena on kaks selgroolüli mehel vigased. "Naine sõidab," kostab Kukumägi.

Kaks aastat, kui Kukumägi Saatse külje all Litvina külas asuvasse isatallu ei jõudnud, igatses ta kodukandi järele kõvasti. Seda suurem oli ehmatus, kui ta tänavu enne Seto folki koju jõudis – pätid olid minema vedanud kõik, mis vähegi võimalik.

"See kõikse viimsem Setumaa nurk on nii mahajäetud, et siin on suurem osa majapidamisi tühjad. Siin on vargal lihtne askeldada," nendib mees.

Teda ajab kiruma, et isegi metsast, kust saab ilusaid sirgeid palke, on vargad üle käinud.

"Puude tüvejupid on ära veetud, ülejäänu vedeleb metsas risti-rästi. Jandi siis seal selle koristamisega," ohkab ta.

Kukumägi ütleb, et kuigi üht-teist kodutalust kadunut on tal õnnestunud kätte saada, siis näiteks tsaariaegsest kraamist, muu hulgas ka vanadest vedruvankritest ja saanidest, peab ta suu puhtaks pühkima.

"See on ju tänapäeval kallis kraam. Võimalik, et palju varastatud kraamist on ka Venemaale veetud," pakub Kukumägi.

Politsei Kukumäele asjade tagasisaamiseks lootust ei anna. "Eks sa püüa siin tuult väljal," nendib ta.

Millest tal kõige rohkem kahju on?

"Ma pole suurem asi nutueit. Millest tõesti kahju on, eks siis need ostan asemele," rehmab näitleja käega.

Pikemalt ei saa ta praegugi kodutallu jääda, sest töö ootab. Preagu on tal käsil üks film taanlastega ning linateoseks vändatava Kivirähu "Rehepapis" on Kukumäel ka osa.

Kuigi laastamistöö sünnitalus Kukumäge ehmatas, ei lase ta oma tujul sellest väga langeda.

"Ma olen positiivse ellusuhtumisega ja kogu aeg eluga rahul. Ma olen igast torust elus läbi pugenud," muheleb setu-juurtega mees.

Ja räägib setude kohta käiva naljajutu, et kui kõrvuti panna elama seto ja juut, siis juut kolib sellest paigast varem minema.

Kukumägi teeks Saatsest Setu separaatvabariigi

Seto folgi ajal toimunud ülepiiriretkel Saatsesse ütles Setumaa küljes südamega kinni olev Arvo Kukumägi, et ei usu Saatse saapa kaotamisse.

"Aeg, mil oleks saanud kokku leppida, et ka Saatserinna saab sõita Eestimaad pidi, oli olemas. Aga need võimalused magati maha," nentis ta pisukese kahjutundega. Saatsesse sõitmiseks tuleb ju endiselt läbida ka osa Venemaast, sealjuures ei tohi Venemaa alal peatuda.

Tänu eraldatusele, kooli kaotamisele ning tööpuudusele on Saatse kant aga rahvast tühjaks voolanud. Inimtühjus tuleb Kukumäe sõnul kasuks vaid neile, kes soovivad korralikult puhata – parimat paika kui Saatse selleks polevat.

Kuidas Kukumägi piiri rikkus

"Venemaa alal ei tohi kinni pidada, muidu oleme kõik nädal aega Pihkvas soolaputkas," tutvustas Arvo Kukumägi Seto folgi piiriretkel kohalikke reegleid ülepiiriretkele tulnuile.

Küll aga tunnistas ta, et pole ise oma elus kuigi seaduskuulekas olnud. Näiteks ujust ta taasiseseisvunud Eesti alguspäevil pärast piiri mahamärkimist üle Pattina järve ja tõi teiselt poolt piiripostilt ära Vene vapi.

"Sidusin selle selga ja ujusin üle järve tagasi," kirjeldab ta.

Vapi lõi mees rahulolevalt kuuri seina peale. Aga juba järgmisel hommikul tuldi ja võeti see kriminaalkaristusega ähvardades ära.

"Lavasära poest kiloga osta ei saa"

Arvo Kukumägi meenutab, et kui ta 1977. aastal kutsuti mängima filmi "Karikakramäng", mis paljudele südamesse läks, ei tahetud lavakunstikateedrist teda sinna esiti lubada ning Kukumägi ähvardas seepeale koolist lahkuda.

Kukumägi oli lihtsalt kindel, et lööb tulevikus elus näitlejana läbi.

"Ma olen alati öelnud, et näitlejaametit ei õpeta ükski kool, soodumus selleks kas on olemas või mitte. Ekraani ja lavasära poest kilo kaupa osta ei saa," on ta tänini veendunud.

Ja puhkeb mõtte "Palun mulle kaks kilo võlu!" juures südamest naerma.

Lapsena ronis ta ühel talvel isakodus maja katusele ning unistas Pihkva ja Petseri tulekuma imetledes suurde linna pääsemisest.

"Läbi juhuste ja saatuse on see mul õnnestunud."

Paneb kirikusse sada küünalt korraga

Arvo Kukumägi on ristitud Saatse Püha Paraskeva kirikus.

"Vaatamata sellele ma Jumalat ei usu, olen fatalist," nendib ta.

Kirikus käimine on tal aga vaatamata sellele veres. "Rituaali pärast. Mitte Jumalalt abi ega almust palumas, mul on seal lihtsalt hea olla," selgitab Kukumägi.

Et Saatse kirikusse jõuab näitleja harva, käib ta sageli Toompeal Nevski katedraalis.

Ei ole harvad need korrad, kui ta süütab kirikus enda sõnul 100–150 küünalt nende kallite inimeste heaks, keda enam elus pole.

Samal teemal

22.00.2017
Arvo Kukumägi: kärakas on tagaplaanil, sest nii palju muid asju on teha
30.05.2014
Tänavune Seto folk pani piire kompama

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee