STIILIPUHAS PEREKOND: Imbre ja Galina tütre Sofia riietus ei jää vanematele alla. Must kostüüm on tellitud interneti kaudu.Foto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
30. juuni 2014, 07:00

"Hard Rock Laager 2014": ka imik võib olla stiilne!

"Laps magas ilusti jutti – tal tuleb see isegi paremini välja, kui ümberringi on müra, muusika ei hirmuta teda üldse," kiidab "Hard Rock Laagri" pealava esisel lagendikul lapsevankrit kiigutav Galina. Vankri asukas, poolteiseaastane Sofia ei lase end millestki häirida.

Sofia – kuigi ise ainult aasta ja ühe kuu vanune – on väga stiilipuhas ning sulandub pea eranditult musta rüütatud raskemuusika austajate armeesse perfektselt. Tõmbab moe pärast korraks kulmu kipra, aga muidu on vait nagu sukk. "Oi kui nunnu oled!" kilkavad möödakõndivad naised vaimustunult.

"Eelmine aasta oli Sofia veel liiga väike, siis ei hakanud minema," ütleb Galina, kellel oli koos elukaaslase Imbrega nüüd kuues kord laagrit väisata. Kust pärineb tütre uhke kostüüm? "Ebayst!" kõlab lihtne vastus (Ebay – hiiglaslik Ameerika päritolu veebikaubamaja ja oksjonikeskkond – J. M).

Pole välistatud, et Sofia on tänavuse "Hard Rock Laagri" kõige noorem külaline. Lämbel laupäevapärastlõunal on rahvast väljas liikvel veel hõredavõitu.

Hea sõber, kogenud laagrihunt seletab: praegu magatakse telkides veel reedeõhtust melu välja. Varsti hakatavat aga peale võtma ja pidu läheb uuesti käima. Mitmesugused letid ja atraktsioonid on sellest hoolimata püsti ja avatud. Soovi korral võib endale soetada õllepurkidest valmistatud peakatte – taaskasutus ei tunne piire.

Napsumehed taeva ei saa

Ehkki koos kolleegiga mütse müütav Madis nendib, et rohkem on nad kohal reklaami mõttes, paljukest seda kassat ikka tuleb. "Kaine seadus kehtib!" ei allu Madis provokatsioonidele. Ja lisab pinnimise peale siiski, et paar märjukest võib libistada, kuni kõik püsib kontrolli all.

Sarnased põhimõtted kehtivad teisel pool platsi inimkatapuldi juures, kust kostuvad regulaarse intervalliga heledahäälsed karjed. Inimene kinnitatakse rakmetega tihedalt kinni ja lennutatakse seejärel venivate trosside küljes otse taevasse, kus ta siis minut-paar saab uperpallitada ja vaadet nautida.

Aparaadiga opereeriv lätlane Janis kinnitab: valvas pilk on peal ja iga meest taevasse ei lasta. "Inimene peab suutma kõndida otse ja ilma kõikumata siit trepist üles rakmete juurde, muidu me ei luba!" jutustab asjapulk.

Kartlikele võib ta lubada, et mitte ühtegi õnnetust pole katapuldiga seni veel juhtunud. Keegi polevat isegi oksele hakanud, olgu kõrgusekartusest või mõnel muul põhjusel.

(Janise lahkelt lubatud tasuta katselend tõestab, et äkiline kiirendus paneb kergelt huilgama ka tugeva närvikavaga meesterahva – J. M.)

Traditsiooniliselt on "Hard Rock Laagri" osaks igasugused osavus- ja sportmängud. Telklaagris selle tarbeks eraldatud alal kostuvad kilksud ja kolksud, kui amatöörlike kirveheitjate sooritused ei taba mitte puidust märklauda, vaid metallist piirdeaeda selle taga.

Kuhu kadus võrkpall?

Peagi tõstatub mure: spordihuvilistel on isu mängida võrkpalli, aga mida pole, on pall. Keegi on selle kas tahtlikult või kogemata ärandanud.

Mängukorraldaja võtab mikrofoni ja alustab: "Tahaks mängu teha, aga keegi inimene viis minema…"

Kellegi nokastanud hõige katkestab: "Andke lõuga talle!"

"Ei, ta võib selle kas või anonüümselt tagasi tuua," jätkab esimene leebel toonil. Kusagilt, ebaselgetel asjaoludel, pall siiski laekub.

Sõbra prognoos peab paika ja kui päevast saab videvik ja lavakord nihkub peaesinejatele lähemale, on rahvast ühtäkki nagu murdu. Juhuslik pealtkuulaja võib sattuda tunnistajaks iseloomulikele vestluskatkenditele.

Üks roosaks värvitud juukseharjaga keskealine meesterahvas seletab natuke pehmel keelel oma kaaslasele elutargalt: "Jaa, laager on nagu omaette maailm, tuled kaheks päevaks siia ja saad vabalt võtta."

Õhtu esimese peaesineja, Ameerika kultusansambli Pantera kunagise solisti Phil Anselmo esinemise ajal omandab lavaesine juba õige metal-festivali ilme: ekstaasis inimesed röögivad ja tõuklevad; moodustub kõige ehedam moshpit.

Tagasihoidlikumad hoiavad targu eemale, pikali kukkunud aidatakse galantselt jalule. Etiketti ei unustata. Sama kordub – ainult veelgi intensiivsemalt – festivali peaesineja, Poola death metal’i lipulaeva Behemoth ajal. Jumalavallatu muusika ajab inimesed pöördesse.

Kell neli hommikul kaiguvad üle telklaagri rokirahva üritustel juba ammu klassikaks saanud hõiked "EEROOO!". Väidetavalt leiutanud traditsiooni endine Tanel Padar & The Suni ja Goresoerdi kitarrist, muusik Meelis Tauk, kes aastaid tagasi nokastanud peaga ühel "Hard Rock Laagril" nõnda üht oma sõpra hüüdis. Valjuhäälselt ja mitu korda.

Enam ei viitsi läbi öövaikuse kaikuvate tüütute Eero-naljade peale keegi vihastuda. Väsimus võtab lihtsalt oma.