Inimesed

Tõnis Mägi esinemisest Venemaal: kahjuks ma ei mõistnud kohe, kus laulsin – see oli räige propagandaüritus! (163)

Jaanus Kulli, 28. juuni 2014 13:00
"Eelmisel aastal lükati mind lihtsalt räigelt kahvlisse," tunnistab armastatud laulja Tõnis Mägi ehk Mäks, kes mullu talve hakul osales Venemaa nostalgiahõngulisel festivalil "Retro FMi legendid".

"Kahjuks ma päriselt ei adunud, mis üritusel osalen. Kui hiljem seda telekast vaatasin, sain aru, et see oli ikka puhas Nõukogude Liit, nagu pioneeride paraad. Mul tõusid juuksed püsti seda kõike vaadates. See oli räige propagandaüritus. Eriti jube tundus see selles valguses, mis Venemaal praegu toimub," võtab Mägi kokku oma viimase esinemise idanaabri juures, kus ta on omal ajal eri ansamblitega palju ringreise teinud. Teeks seda tegelikult praegugi. "Juhul, kui esinemispaigaks oleks mingi kihvt klubi ning ma teaks kindlalt, et tegemist ei ole Putini mängudega. Sellisel juhul oleksin nõus minema. Vastasel juhul kindlasti mitte," on korraks näppe kõrvetada saanud Mägi resoluutne.

Seljataha vaadata ei armasta

Endistviisi loominguliselt aktiivne Mägi ütleb, et ennekõike innustavad teda uusi laule kirjutama lähedased ja sõbrad, kes on tema ümber. "Kui ma uusi lugusid kirjutan, siis küllap ma ikka kõige rohkem nende peale mõtlen. Kuigi teinekord võib uue laulu põhjuseks olla ka luuleraamat või mõni tekst, mis mind puudutab. Julgen öelda, et tekst on minu muusikas olnud alati väga olulisel kohal."

Samas rõhutab ta, et Tõnis Mägi 2014. aastal on hoopis midagi muud kui aastal 2010, rääkimata varasemast ajast. "Tahaksin edasi minna. Kuigi on öeldud ka seda, et Mäks, sul on ju lood olemas, mis sa tõmbled, viruta kuldaegset rokki ja ole mõnus. Aga ma tunnen, et olen teine, ma olen muutunud. Ma ei tunne ennast üldse vanana, aga edasiliikumine on mulle oluline. Laulusalmgi ütleb, et need ei vaata tagasi. Siis sa kivistud. Või muutud soolasambaks. Ma püüan elada hetkes. Hetkes, kus on sees nii minevikku kui tulevikku. Olevikust rääkimata."

"Veenuse" konks on alla neelatud

Kuigi muusik tunnistab, et koos aastatega on temagi hinge tabanud teatud sisemine rahunemine, mis väljendub selgelt tema viimaste aastate muusikas, pole rokkar Mägi ometi igavesti minevikku jäänud. "Arvan, et kui korraga peaks tekkima hästi lahe kooslus, kas või Ultima Thule aegsetest sõpradest, kes tuleks uuesti kokku ja hakkaks midagi tegema, siis miks mitte. Samas pean tunnistama, et ega ma neid vanu laule enam nii väga ei viitsi laulda. Ma tean, et rahvast tahaks ikka kuulata "Koitu", "Veenust" ja "Vana jõge", aga paraku ei oleks ma nende puhul justkui ise kohal. Ent mis puutub rokkmuusikasse, siis never say never. Küsimus on lihtsalt selles, et hetkel on mu muusika rohkem tekstipõhine," jõuab ta arutlustes ringiga tagasi tänapäeva ja eeloleva tuuri juurde, kus ta kõrval laval teiste muusikute seas seisab ka abikaasa Kärt Johanson.

Johanson on Mägi sõnul täpselt samasugune ansambli liige nagu iga teine. "Muud juttu ei saagi olla, sest muidu ei tuleks sealt mingit head nahka. Kärt lihtsalt väga täpselt adub seda atmosfääri, mis minu viimaste aegade lugudes on. Lisaks mängib ta kannelt ja mandoliini. Samuti on meil ansamblis veel vibrafon, bandžo, klaver ja löökriistad. Selline kooslus, mis kokku annab väga huvitava kõlapildi."

Laulja sõnul tuleb ta juulis publiku ette lugudega plaatidelt "Vestlus Hermanniga" ja "Teine ruum", aga ka mitmete vanade ja tuntud paladega. "Kindlasti tuleb esitlusele "Moonika", mida ma pole ammu laulnud, aga näiteks ka "Sind otsides" ja "Leib jahtub", mis kõik kuuluvad estraadimuusika kuldajastusse." Samas lubab Tõnis Mägi, et kontsertidel kõlavad mõned verivärsked laulud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee