CASA XOCHIQUETZAL: Varjupaigas on prostituudiameti maha pannud naistel oma säng, kolm toidukorda päevas, arstiabi ja duširuum. Foto: sipa/scanpix
Inimesed
29. juuni 2014, 14:00

Närbunud lõbunaised leiavad peavarju jumalanna nimega vanadekodus (50)

Sellist vanadekodu nagu Mexico City südames asuv Casa Xochiquetzal pole kusagil Ladina-Ameerikas – võimalik, et ka kogu maailmas mitte. Siin leiavad peavarju endised prostituudid, aastaid tänaval töötanud ja elanud naised, kes lõpuks ometi on pääsenud alandustest, näljast ja vägivallast.

Vanadel asteekidel oli Xochiquetzal lillede jumalanna, kes kujutas endast ihulike rõõmude jumalikku ja hingelist poolt ning oli seetõttu lõbutüdrukute lemmik. Naised, kes jumalanna nime kandvat varjupaika Casa Xochiquetzali koduks nimetavad, on endised prostituudid, kirjutab Salon.com. Paljud neist on müünud oma keha lapsest saati. Aastaid töötasid need naised räpastes tunnihotellides, nooruslike võlude kahanedes olid sunnitud magama tänaval. Paljudele elanikele on Casa Xochiquetzal esimene koht, kus nad ei pea kartma vägivalda, ärakasutamist ega majanduslikku ebakindlust.

Varjupaiga rajas endine prostituut

Casa Xochiquetzal asub endises poksimuuseumis Tepito linnajaos, mis on tuntud poksi- ja maadlusmeistrite kodukandina, aga ka Ladina-Ameerika ühe suurima vabaõhubordelli poolest. Lapsprostituutide kõrval töötab siin naisi, kes vanuse poolest sobiksid neile vanaemaks, kirjutab Herizons.ca. Paljud on inimkaubanduse ohvrid. Varjupaik on nendesamade tänavate ja platside lähedal, kus praegused elanikud on suurema osa elust töötanud.

Selle erilise vanadekodu asutaja on endine lõbunaine Carmen Munos. Mõte asutada varjupaik endistele prostituutidele tekkis tal ühel päeval, kui ta nägi oma endisi sõbrannasid otse tänaval räpaste plastpalakate ja kila-kola täis turulettide all magamas. Kuid idee elluviimiseks kulus 20 aastat. Viimaks õnnestus Carmenil Mehhiko valitsus ja vabaühendused enda poolele veenda. 2006. aastal, kui Mexico City linnavalitsus oli andnud hoone ning lubanud katta elanike toidu­kulud, avas Casa Xochiquetzal uksed. Varjupaiga ülejäänud kulud kaetakse annetustest.

Mehi ei tohi majja tuua, kuid ihu müük pole keelatud

Kuue aasta jooksul on sellest majast peavarju leidnud üle 250 endise seksitöötaja. Öömaja ja toit pole ainus, mida nad siit saavad. Sotsiaaltöötajad aitavad naisi ammukadunud sünnitunnistuste ja teiste isikutõendite väljaajamisel, mis on vaja arstiabi ja psühholoogilise nõustamise saamiseks, aga ka näiteks valimistel hääletamiseks.

Praegu elab Casa Xochiquetzalis 26 naist. Kodukord pole keeruline: iga õhtu tuleb oma nägu ette näidata, igaühel tuleb majapidamistöödes kaasa lüüa. Mehi ega narkootikume majja tuua ei tohi. Naiste omavahelised suhted on pahatihti komplitseeritud. Tänaval veedetud aastad on nende südant kalestanud ja nad ei usalda kedagi. Võib selguda, et ühe katuse all elavad endised rivaalitarid, kes on üksteiselt kundesid üle löönud. Aeg-ajalt puhkevad tülid, vahel läheb isegi kismaks.

Conchita nõela alt tulevad fantaasiarikkad tikandid, Maria Isabel on kaustikute viisi luuletusi kirjutanud. Raquel kogub pudeleid ja käib neid taarapunkti viimas. Sonia loeb maailma eest põgenemiseks kauboikoomikseid. Ta on eelistanud üksindust 13. eluaastast saadik, kui ta sai vägistamise ajal kerre kuuli, mis parema kehapoole täiesti halvas. Kuni kodukorra vastu ei eksita, on naistel vaba voli väljaspool maja väikest äri ajada. Mõni müüb komme või sigarette, mõni peab pruugitud rõivaste letti – kuid mõni jätkab oma keha müümist. Ka kortsus ihule jagub kundesid.´

Karu kukkus katuseaknast sisse

Alaska elanikud Alicia Bishop ja Glen Merrill ootasid iga hetk oma pisipoja sünnipäevakülaliste tulekut – kuid peole saabus esimesena hoopis karu, kes elutoa katuseaknast sisse mürtsatas. "Olin toas ja kuulsin raksatust," rääkis aastase poja isa Glen (45) kohalikule lehele Juneau Empire. "Järgmisena nägin karu, kes kukkus tõesti otse alla. Ma ei tea, kumb meist rohkem jahmunud oli."

Noor isaskaru toibus vapustusest väga kiiresti: Alicia (33) sõnul tatsas loom pidulaua äärde ja hakkas sünnipäevamuffineid lakkuma. "Mõtlesin: "Nalja teed või?!"" naerab naine. Abielupaaril õnnestus kontvõõras õnneks õue kõssitada, sellal kui vanavanemad viisid pisipõnn Jacksoni igaks juhuks ülakorrusele. Kuid kaugele karu ei põgenenud, vaid jäi akna juurde passima, nagu tahaks veel muffineid.

"Karud on ääretult uudishimulikud ja nuhivad välja iga võimaliku toiduallika," seletas Alaska kalandus- ja metsloomaspets Ryan Scott.

Pool tundi hiljem teatati ühest teisest selle kandi elumajast baribali (Ursus americanus, pildil) rünnakust ning kohale saabunud politsei lasi looma maha. Usutakse, et tegu oli sellesama karuga. ÕL