Mereriigi pealinnas pole just kerge merele pääseda (10)

Kui kõndida mööda mereäärt, võib pealinnas lõbusõidulaevade väljasõiduks sobivaid kohti kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Südalinnale kõige lähemal Vanasadamas ehk Reisisadamas on ainus avatud ala Admiraliteedi basseini idaküljel, kus seisva aurikrestorani Admiral juures on paar väiksematele laevadele sobivat kaid.

Just sealtsamast korraldatakse lõbusõite ka iga-aastaste Tallinna merepäevade ajal teiste sadamate vahel. On küll väike miinus: Admiraliteedi basseinist väljumisel on pisematele alustele takistuseks suurte laevade liiklus, mille tõttu ei tohi sealt väljuda ja sinna siseneda ilma sadama dispetšeri loata ja seega tuleb väikestel alatasa oodata suurte aluste saabumist ja väljumist. Samas saaks aga ka väikese veetakso sõidugraafikut tehes suurte laevade sõiduplaani arvestada.

Sadam toetab huvilisi

ASi Tallinna Sadam turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro ütleb, et sadam toetab igati koostööpartnereid, kes nende alal turistidele ja linnarahvale lisaväärtust pakuvad. Nii soodustavad nad vanade väärikate purjelaevade seismist Admiraliteedi basseinis ja ka Admirali perega on neil head suhted. Aurikrestoran on teinud merereise koos söömaajaga ja neil on kavas merele minna ja tänavuste merepäevade ajal juulis. Praegu on valmimas õhupalliatraktsioon "Tallinna balloon", millega saab kruiisiala juurest taeva alla tõusta.

Arro sõnul on sadam püüdnud aastaid leida ja soodustada aluseid, mis viiksid inimesi nende juurest merele. "Kui keegi ainult tahaks seda teha, võtaksime kahel käel vastu," ütleb ta. "Oleme pakkunud sellistele koostööpartneritele alati soodsaid tingimusi, aga paraku pole keegi pikemaks pidama jäänud."

Miks siis huvilisi ei leidu? Arro lausub, et tegelikult pole Eestis selle töö jaoks sobivat laeva ja ilmselt pole ka kellelgi mõne suvekuu teenistuseks soovi nii palju investeerida, et ainult selleks sobiv alus hankida. Teiste riikide sadamate kogemus ütleb, et veetaksoks sobib ikkagi selline alus, millel on nii suurem kinnine sõitjateruum, kuhu mahub ära ka toitlustus ehk võimalus jooke ja suupisteid pakkuda, ning samuti päikesetekk, kus saaks hea ilmaga istuda.

Kuigi sadam käitab jäämurdjat Botnica ja võtab osa Lääne-Eesti saarestiku reisipraamide operaatorihankest, ei ole riigifirmal plaanis hakata sadamas reisiliiklust korraldama.

Pirita ja Viimsi on kaugel

Eraomandis Pirita TOPi sadamas peaks väikesele reisilaevale ruumi jaguma, seda eriti olümpiatule juures olevate kaide ümbruses. Ka teisel pool jõge, liivaranna kõrval, kus seisavad Tallinnale kuuluva kai ääres talvisel hooajal reisilaevad Monica ja Elina, on reisialuste sildumiseks tingimused olemas.

Pirita häda on aga see, et teenus sobiks kõige paremini rannalistele, kesklinnas jalutajale ja turistile jääb sadam veidi kaugeks. Nii kukkus ka läbi paar aastat tagasi tehtud veetaksoprojekt Tallinna ja Viimsi vahel, sest viimases oleks ainus avalik koht, kus mõttekas silduda, Viimsi vabaõhumuuseum. Seal puudub aga reisijate pealeminekuks vajalik paadisild.

Omad alused on ka Pirital, enamik neist jahid, mille omanikud püüavad ülalpidamiskulude katteks suvel natuke raha juurde teenida. Sellised jahid sõidutavad reisijaid reeglina ettetellimisel ja teavet nende kohta leiab internetist, jahtide kodulehtedelt ning sotsiaalmeediast.

Pirita jõesadamas asuvast paadilaenutusest, kust saab laenutada aerupaati, vesijalgratast ja kanuud, võib rentida ka kaatri koos juhiga. Sinna mahub kuus sõitjat. Sõidu tunnihinna sees on ka võimalus lustida vees järelveetava veelaua või -rõngaga. Soovi korral peaks aga sinna ette helistama.

Tallinna linnale kuuluvalt linnahalli kailt ehk ametliku nimega Patareisadamast sõidavad välja Soome suunduvad kiirlaevad, seetõttu pole liigset ruumi sealgi ja turvanõuete tõttu ümbritseb sarnaselt Reisisadamale ka seda kaid traataed. Edasi tuleb osaliselt sissevarisenud kaidega Kalasadam Kalaturu ääres, kust väljub Aegna laev Vesta ja pisike reisilaev Mari. Kalasadama kai seisukord on küll halb, aga pole saladus, et seda eelistavad laevaomanikud väikeste kulude tõttu, sest lagunenud sadama omanikust kinnisvarafirma ei küsi laevadelt kaimaksu.

Lennusadamast on saanud merenduskeskus

Lennusadam on Tallinna sadamate hulgas tõusev täht, millest on saanud peale ajalooliste muuseumlaevade kodu ka mitmele reisilaevale. Nii on seal juba aastaid püsiasukaks kuunar Kajsamoor, mille meeskonna tööks on Tallinna ja meresõiduajaloo tutvustamine laevareisidega Tallinna lahel. Kajsamoor on ka ainus alus, mis teeb korrapäraselt, kindlatel kellaaegadel iga päev mitu reisi.

Lennusadamas on suvehooajal ka reisilaevad Monica ja Elina, mis teevad peamiselt graafikujärgseid sõite Naissaarele, millest enamik toimub nädalavahetustel. Ka sinna on soovitatav koht broneerida, sest Monica on suur, mahutab 196 inimest ja päris tühjalt ka sõita ei taha. Elinale mahub 44 sõitjat.

Monica veab lepingu järgi kohale ka Naissaarel tegutseva Nargen Opera publiku ning teeb huvi korral lisareise ja tellimussõite.

Lennusadamast edasi Kopli pool on BLRT Grupile kuuluv Noblessneri sadam, millest osa on kasutusel veel laevaremondisadamana, kuid seal kõrval käib korraga nii sealse kinnisvara, meelelahutuskeskuse kui ka jahisadama arendus. Et seda sadamat rahvale veelgi enam tutvustada, on seal otsustatud tänavuste merepäevade ajal korraldada lõbusõidualuste liiklus Admiraliteedi basseini ja Noblessneri sadama vahel.

Ootamine ei tasu ära

Sellist aega, kui rahvas kail järjekorras seisab ja paate ootab, näeb ainult Tallinna merepäevade ajal. Siis on paadimeestel pidu, vea ainult ära. Muul ajal on paadiga leiba teenivate inimeste nägu murelik.

Tegelikkuses sihivad kõik paatide ja laevade omanikud klienti, kes tellib terve jahi, kaatri või laeva kindlaks ajaks. Sellest ka firmade ja jahtide kodulehtede pakkumised, kus on kirjas, mitu inimest pardale mahub ja palju tund või mingi konkreetne sõit, näiteks Naissaarel käimine, maksab. Seda võimalust kasutatakse ka usinalt: rikkamad firmad tellivad pikemaid sõite, näiteks preemiaks oma töötajatele või suvepäevade aseainena. Palju peetakse laevadel sünnipäevi, aga ka poissmeheõhtuid ja pulmi. Olenevalt seltskonna suurusest võib ette tellitud tunnine tiir merel tulla ühe sõitja kohta odavamgi kui üksikpiletiga.

Viimasega saab merele siiski harva, sest paadisõidu äratasumiseks vajalikku inimeste arvu ei saada kokku.

Rendijahi firma Sailing.ee osales Tallinna linnavalitsuse korraldatud veetakso konkursil 2011. aastal ja Tallinna veespordiklubi 2012. aastal. Mõlema firma juhid räägivad oma kogemustest enamvähem sama juttu. Kaspar Eisel firmast Sailing.ee ütleb, et projekt ei tasunud ka vaatamata linna dotatsioonile ära.

Sailing.ee kaatri suured paadimootorid neelavad palju kütust ja paarilt sõitjalt saadud mõned eurod seda ei kata, rääkimata paadijuhtide palgast. Ja mis kõige hullem – graafikujärgne inimeste ootamise ja merelemineku kohustus paneb sunniviisil seisma kalli paadi, mis võiks samal ajal teiste sõita soovijatega mujal oma osturaha tagasi teenida. Nii loobusidki mõlemad ettevõtjad ja mullusele konkursile ei tulnud enam ühtegi pakkumist.

Kontsadega tekib hirm

Mõlemad firmad pakkusid taksoteenust RIB-paadiga. See on üsnagi suur, oma kümmekonna meetri pikkune mootorpaat, millel on tavapaadile omaselt kõva põhi, sees ridadena istmed ning turvalisuse ja merekindluse suurendamiseks ümber ka täispuhutav kummivöö. Paljudele jätab see mulje, et tegu ongi kummipaadiga ja kontsadega prouad sellist alust väga ei usalda.

RIBi pluss on võimalus palju inimesi korraga ja kiiresti kohale viia, aga lõbusõiduna meeldib ta pigem noortele, kellele meeldib üle lainete lennata. RIBiga sõidetakse kiiresti, seal peab end korralikult turvavööga kinnitama. Nii et ka vanemad inimesed ja väikeste lastega emad sellist elamust väga ei ihka.

RIBi miinuseks on võimsate päramootorite suur bensiinikulu, mille tõttu ei tasu üksikuid sõitjaid vedada.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas on püüdnud veetaksot juba mitu aastat käima panna. Nõudlust selleks justkui on, aga seni pole projekt õnnestunud. Aasa sõnul tahab linn käivitada laevaliiklust Tallinna ja Viimsi vahel, aga kuna Viimsis vahetub võim viimasel ajal sagedusega kaks korda aastas, pole läbirääkimised eriti edenenud.

Elinor Kimmeli hinnangul Tallinna veespordiklubist pole aga mõtet Tallinna–Viimsi marsruudil liigelda, sest kunagine Kirovi kolhoosi kalasadam – Miiduranna sadam pole Viimsis selline avalik koht, kuhu lõbusõitja oskaks või tahaks tulla. Pealegi on seal suured ja kõrged kaid, kust inimesed ei saa paati. "Pigem võiks sõita näiteks Viimsi vabaõhumuuseumisse, aga seal pole kahjuks sadamasilda," sõnas Kimmel. "Praegu veame reisijaid Rohuneeme sadamast Aegnale ja see sõit tasub igati ära."

Tasuta lõunaid pole

Aegna ots Rohuneemest on lühike, kiirpaadiga võtab see sama palju aega kui kogenematul sõitjal päästevesti selgapanek: umbes viis minutit. See on ka Watersport.ee kaubamärgi all tegutseva firma ainus üksikpiletiga sõidu projekt, kõik muud sõidud teeb firma juba paketina koos terve kaatri rendiga.

Kuigi Aegna saarele sõidutab linnavalitsus ASi Kihnu Veeteed alusega Vesta pealinlasi tasuta, siis tegelikult kõigi kohta see ei käi ja tasuta lõunaid pole ka sel laeval. Need, kes pileti ette broneerivad, maksavad selle eest täit raha, sõltumata elukohast. Tasuta saavad seda teha nn viimase hetke sõitjad, kes tulevad sadamasse, teadmata, kas kohti üldse jagub.

Söömaaeg merel koos ajalooga

Tallinna lahel seilab ka laevnikke, kes on oma teenistusega rahul. Nii võib iga soovija lausa kolm korda päevas teha merel ringi 60 inimest mahutava purjelaevaga Kajsamoor. Aastatega tehtud kõva turundustöö, mis hõlmab suhteid nii turismifirmade kui hotellidega, aga ka flaierite jagamist kesklinnas, toob laevaperele leiva lauale. Rääkimata juba rängast laevatööst, mis ei anna meeskonnale suvel ühtki vaba päeva.

Kahemastiline kuunar teeb Tallinna lahel 1,5–2tunniseid reise, mille sisuks ajalooekskursioon koos mõnusa söömaajaga. Laevakapten Herkki Haldre tutvustab sadamalinna Tallinna ajalugu, räägib siia 100 aasta tagasi eksinud vaala kurvast saatusest ja pajatab teisi uskumatuid lugusid meresõidu ajaloost. Kuna Kajsamoor broneerib enamiku reisidest oma internetilehel, jääb ainult osa iga reisi pileteist nn juhusõitjatele. Broneerimissüsteem annab sõidu toimumise kohta kindluse nii laevaomanikule kui reisijatele. Aga tõenäosus, et huupi kai peale tulles veel peale mahub, on samuti suur.

Koostööprojektid toovad inimesi purjelaevale ka ühispiletimüügist. Lennusadama, teletorni, loomaaia, Viimsi rannarahva muuseumi ja Viimsi SPA kassadest saab osta ka sellise pileti, mille hinna sees on peale nimetatud asutuse külastamise ka merereis Kajsamooriga, mis omakorda sisaldab lõuna- või õhtusööki.

Paadikapten Tanel Kulbas tõstis oma Lennusadamas talvitunud väikese laeva Mari eelmisel nädalal vette. Kevadine aeg on läinud kiirelt, kunagi Soomes lõhepüügilaevana leiba teeninud puust alus on korda tehtud, värvitud ja tõrvatud ning lõhnab mõnusalt nagu vana purjelaev. Alusel on ka mast, aga purje esialgu veel mitte, kuigi jah, pärast kavasolevat mastipuu vahetust on kavas inimesi ka purjetamisega rõõmustada.

Tosin sõitjat mahutava Mari peremees on pidanud talvel kõvasti püksirihma pingutama, sest eelmise suve teenistus jäi vihmase ja jaheda suve tõttu kasinaks.

Laev tegi kunagi ka Pärnus lõbusõite, kuid sealgi jäi leib lahjaks ja nii kolis Kulbas aluse pealinna. Eelmised suved on Mari kaptenil möödunud Kalasadamas, kunagise kolhoosidevahelise laevatehase asupaigas, mida praegu tuntakse kalaturu koduna. Aluse peremees on kalaturul sage külaline, sest enamiku klientidest leiab ta sealt. Suurema osa sõita soovijatest moodustavad need, kes Aegna vahet käivale liinilaevale ei mahu või tahavadki saarele sõita väiksema laevaga. Nii teeb Kulbas pärast suurema laeva lahkumist nn järelnoppimist.

Teine klientide seltskond on need, kes tahavad Jaani kombel perega väikest merereisi ja turistid. Kaptenil on seks puhuks pakkuda tuur mööda sadamaid – väikese paadiga saab läbi sõita kogu Tallinna lahe läänekalda – Lennusadama, Noblessneri, Hundipea ja Paljassaare sadama kuni Katariina kaini välja, põigates mööda ka mereväele kuuluvast Miinisadamast. Kõigist neist teab kapten palju ja vestab sõitjatele juttu sadamate ajaloost ja tänapäevast.

Miks siis reederi taskud ikkagi tühjaks jäävad?

Kulbase hääletoon läheb kurvaks. "Huvilisi on vähevõitu, inimesed tilguvad kohale eri aegadel ühe-kahekaupa," kirjeldab kapten.

"Sõitmine tasub ära alates kolmest-neljast reisijast, aga iga kord saab muidugi kokku leppida, mis raha eest, kui kaua ja kui kaugele."

Kui ilm on külm või vihmane, pole sadamas tavaliselt suurt midagi teha ja hinge sees hoidmiseks tuleb tegelda ka muude töödega. Nii tekibki surnud ring, kus kogu aeg ei saa laevas passida ja suvalist sõitjat oodata. Kui aga muude asjatoimetuste pärast paadist minema lähed, pettuvad need, kes on juhtumisi tulnud kaile sõidusooviga. Kulbase sõnul tasuks tema paadiga sõit ka argipäeviti ära, kui linn sadamas ootamise raha kinni maksaks.

Vestaga Aegnale

Kalasadam. Kestus ca üks tund. Laev mahutab 47 reisijat, eelmüügis 25 kohta, ülejäänud elavas järjekorras.

Hind täiskasvanule edasi-tagasi 6 €, õpilane ja pensionär 3,80, jalgaratas 1,90.

Tasuta piletid ühiskaardi alusel Tallinna elanikele elavas järjekorras.

Suvel väljub K–E iga päev.

Monica või Elinaga Naissaarele

Lennusadam. Sõidu kestus ca üks tund, tavapilet edasi-tagasi 20 €. Laev mahutab 190 või 44 reisijat.

Lapsed alates 8 €. Jalgratas 5 €.

Mariga Aegnale ja sadamaid avastama

Kalasadam. 12 reisijakohta. Paat väljub, kui sõita soovijaid on kogunenud 3–4.

Aegnale edasi-tagasi 15 €. Naissaarele edasi-tagasi 19 €. 1,5tunnine lõbusõit Tallinna lahel 12 €. 2tunnine lõbusõit Tallinna lahel – 15 €.

Kajsamoori ajaloo- ja söögiretked

Lennusadam. Sõidu kestus 1,5–2 tundi. Laev mahutab 60 reisijat.

Ajalooekskursioonid merel vähemalt kolmes keeles.

Mais ja septembris nädalavahetustel, juuni-august iga päev kolm reisi, kell 11, 14 ja 18.

Hind sõltuvalt kellaajast 20–39 € (õhtusöögiga kallim), lastele ja peredele soodustused. Hinna sees lõuna või õhtusöök. Avatud baar.

Ühispaketid muuseumite või atraktsioonidega 25–39 €.

Ühispakett «Bus & boat» Citytouri punase bussiga 35 €.

Sailing.ee rendijahid ja -kaatrid

Admiraliteedi bassein. Jahtide rent kokkuleppel. Veetakso teenus kaatriga tellimisel. Nädalapikkused purjetamismatkad Turu, Ahvenamaa ja Gotlandi suunal.

Väikese jahi rent koos kapteniga, kuni kuus inimest kolm tundi Tallinna lahel 180–220 €.

RIB veetakso kaater kiireks ühenduseks saartega 270 € tund koos kütusega.

Tallinna Veespordiklubi

Rohuneeme sadam Viimsis. RIB tüüpi kaatrid.

Sõidud Tallinna lahel, lühikesed kiirsafarid ja transporti saartele.

Aegna saar nädalavahetustel graafiku järgi (sõit 7 minutit), hind alates 4,80 € üks suund, mis on miinimumhind 10 reisija täitumisel. Ise saab ka kokku leppida kellaaegasid.