Mereriigi pealinnas pole just kerge merele pääseda (10)

Kui peres on olnud meremehi, eks siis arutatakse ja jälgitakse ikka vastavat
temaatikat, ehkki ise ollakse kuivamaamees. Ja on aastatega olukordadest
kujunenud küllalt selge pilt. Lühidalt. Nii nagu põllumeeste olukord, ei ole ka
meremeeste olukord paljuski kiita. Ja nagu põllumeeste elus, ei aita
meremeeste eluski ohkimine ja halvustamine kellelgi elu paremaks muuta, ei
neil, kes ise vete peal ega nendel, kes vete peal olijate teenuseid ja töö
tulemusi kasutavad. See on taust, millest peaks lähtuma ja sellest lähtudes on
öelda järgmist. Kõigepealt: hea ülevaatlik ja piisavalt asjatundlik kirjutis, mis
probleemid nähtavaks teeb ja sellisena aitab kaasa nende inimeste tööle, kes
ebatänuväärsetes oludes püüavad teha midagi selleks, et Eestis merendus
püsiks ja saaks seda laadi tegevusega ära elada ka. Need inimesed, kuidas neil
hetkel ka ei läheks, väärivad igatahes austust. Tuleb imetleda nende
meelekindlust jätkata oludes, kus merendus, igasugune mereline tegevus ei leia
riigi ja mõnigi kord ka kohalike tuge. Pole mõtet piniseda, et meil on
mereäärne riik, mitte mereriik, ja ise ennast selle kaudu alandada. Parem on
vast ikka katsuda neid vanu traditsioone ja eluviise, mis Eesti rannikul ja vetes
on varem au sees olnud, tänasele elule sobival viisil jälle au sisse tõsta. Eks
mõnel poole Eestis mõnda ju tehakse ka. Ja sellest võiks rohkemgi kirjutada, ja samas asjalikus laadis nagu on seesinane kirjutis siin Õhtulehes. Üks soovitus nendele, kes usuvad, et nad ise mitte midagi tehes ja teiste
püüdluste peale sülitades on õnnelikumad ning kannavad maailma tõde, õigust ja valgust. Mõnes kohas maailmas on kohad, kus sülitamine on eriti mugavaks tehtud, nii et kui keegi vajab meelerahustust, siis ta seda ka saab. Parimad kohad on need, kus saab sülitada omaenda pildi peale. Seal on eriti palju valgust, rohkem kui netikommenaariumides. Käige ära. See soovitus ei ole omakogemuslik, vaid põhineb teiste nähtul ja kuuldul, aga teiste nähtu ja kuuldu põhjal võib uskuda, et mõni on oma haiglasest kõige peale sülitamisest sel kombel lahti saanud.

Hehe... merevaatega kohvikuid ja restosidki pole, ning mereanni restoranist võib eestis und näha!
Kalatoidud on suhteliselt ühe vitsaga löödud ja saab ainult väikesi, nirusi kalu. Needki sageli kehvalt valmistatud.

erateede omanikud saadame esimestena siberisse!

.

Proovige Viimsi vallas merele saada- silt ERAVALDUS sildi otsa ja peast segi maaomanikud kraaksumas.

siiski 30, mitte 25 kohta, nagu kirjas. Laevas üldse 47 kohta, nii et "tasuta" sõit missugune.