Bastille: "Me väldime täielikult seda kuulsusejama!"

"Aga ma armastan kontserte ja festivalidel esinemist. See, kui inimesed laulavad kaasa lugudele, mille ma oma magamistoas kirjutasin, on imeline tunne," näeb Smith bändi üleöö tulnud edus peamiselt siiski head.

Kaks aastat tagasi ütles nimi Bastille midagi vaid väga vähestele. Nüüd on Londoni indirokinelik nõutud muusikafestivalide peaesinejana ja muusikasõprade seas on vähe neid, kes ei oskaks laulda nende hiti "Things We Lost in the Fire" refrääni.

Mullusel Briti muusikaauhindade jagamisel käis bändi laulja Dan Smith üksi, sest plaadifirma Virgin Records ei raatsinud parasjagu Euroopas tuuritanud ansambli kõiki liikmeid selleks õhtuks Londonisse lennutada. Selle aasta veebruaris Bastille mitte ainult ei esinenud galal, vaid kandideeris ka neljas kategoorias, napsates aasta läbilöögiartisti trofee.

"Arvan, et mitte keegi poleks suutnud ennustada, et jõuame nii kaugele, kui oleme jõudnud. Me ise ei oodanud seda, meedia kohe kindlasti ei oodanud seda, isegi meie plaadifirma ei kujutanud ette, et midagi niisugust võiks juhtuda," möönab Dan Smith Õhtulehele antud intervjuus.

Briti ajakirjandus on Bastille’i 27aastast solisti ja laulude autorit tituleerinud vastumeelseks staariks. Ta ei aja nina uhkusest püsti, vaid nimetab bändi esikalbumi "Bad Blood" müügiedu teispool ookeani – aasta algul ületas müük USAs miljoni piiri – naeruväärseks ja ütleb, et see näitab vaid vastava riigi suurust.

"Meie ambitsioon ei olnud kunagi niivõrd edukat bändi teha," tunnistas Smith jaanuaris The Guardianile ja tõi välja, et tal on alandav plaadipoes autogramme jagada, taustal piinlikult suur enda pildiga plakat ja album valjult saateks üürgamas.

Ka intervjuusid annab Bastille väga valikuliselt.

Kogu aeg kodust ära

Õllesummeril esineva pundi juhtfiguur kinnitab siiski, et tuntus ja tähelepanu on kaasa toonud ka palju head. "Kummaline on end sellest olukorrast leida, kuid meid lööb siiani täielikult pahviks see, kuidas meie album ja laulud kõikjal maailmas inimestele korda lähevad," õhkab Smith.

"Olen eriti rahul sellega, et tegime albumi tagasihoidlikes tingimustes ja täiesti ise. Meie neljakesi ja sõber Mark Crew, kes mind produtseerimisel aitas, olime ainsad inimesed, kes plaadi valmimises osalesid, ning salvestasime selle tillukeses keldristuudios," meenutab ta.

Seda suurem oli bändimeeste üllatus, kui selgus, et 21. koht, mille nende kolmas singel "Flaws" tunamullu oktoobris Suurbritannia singlite edetabelis pälvis, ei jäänudki nende laeks: järgmine singel "Pompeii" platseerus juba teisel kohal ja eelmise aasta märtsis välja tulnud album napsas plaadimüügiedetabelis esikoha. Neil on isegi kombeks õnnestumisi väikese peoga tähistada.

"Kuigi me töötame väga kõvasti, on meil üks maailma paremaid ameteid ja meil on ülimalt vedanud, et saame põhitööna muusikaga tegelda. Ma armastan ka võimalust reisida eri riikidesse ja linnadesse ning näha paiku, kuhu ma poleks muidu iial sattunud," kiidab Smith.

"Peamine elumuutus ongi olnud see, et nüüd oleme peaaegu kogu aeg kodust ära. Õnneks on meil algusest peale olnud sama tuurimeeskond, nii et vähemalt miski on samaks jäänud," muheleb ta.

"Vahel on küll raske koha peal ringi vaadata, sest tihe tuurigraafik ei jäta selleks aega, kuid püüame alati teha ja näha nii palju, kui võimalik. Mulle meeldib ringi uidata, vaatamisväärsusi kaeda ja kohalikku toitu proovida. Tallinnas pole ma veel käinud, seega ootan väga seda esimest külaskäiku," räägib muusik.

Bastille annab kontserdi Õllesummeri avapäeval, 9. juulil Õhtulehe laval.

Miks on Bastille’i nimi ja looming nii ajaloohõngulised?

Bastille kasvas välja Dan Smithi sooloprojektist. Ülejäänud bändiliikmete Kyle Simmonsi, William Farquarsoni ja Chris Woodiga tutvus ta sõprade kaudu ja muusikaüritustel. "Alustasime koos esinemist 2011. aasta algul," meenutab Smith.

Ansambel sai nime Bastille’i kindlus-vangla vallutamise ja sealsete vangide vabastamise aastapäeva järgi, mida tähistatakse Smithi sünnipäevaga samal päeval, 14. juulil. Vihjeid ajaloole leiab ka Smithi loomingust. Näiteks hittlugu "Pompeii" viitab Vana-Rooma linnale, mis mattus Vesuuvi vulkaanilise tuha alla. "Icarus" aga viitab Vana-Kreeka mütoloogilisele tegelasele Ikarosele, kes lendas isa meisterdatud suletiibadega päikesele liiga lähedale, nii et tiibu koos hoidev vaha ära sulas.

Küsimuse peale, kas ta on suur ajaloofänn, puhkeb Smith naerma. "Mõningad ajaloosündmused ja mütoloogilised lood paeluvad mind väga. Õppisin Leedsi ülikoolis inglise kirjandust ja mind on alati köitnud filmid. Aga arvan, et mind huvitavad pigem konkreetsed lood ja karakterid kui ajaloospetsiifika."