Inimesed

Elu pärast surma on olemas? (180)

Marion Mänd, 11. juuni 2014, 07:00
HING ONGI OLEMAS? Robert Lanza väidab, et surm on vaid illusioon, mille loob meie teadvus. Tema teooria järgi pole teadvuse surma lihtsalt olemas.Foto: Alamy / AOP
USA professor väidab, et elu ei lõpe keha surmaga, vaid võib kesta igavesti.

"Surm on vaid illusioon ning elu jätkub lõputult," kinnitab USA bioloog ja teadusfilosoof Robert Lanza, kelle ajakiri Time tõstis hiljuti maailma saja mõjukaima inimese sekka.

Enamik teadlasi peab väiteid hauataguse elu võimalikkusest jaburuseks või vähemalt tõestamatuteks. Aastakümneid kloonimist ja tüvirakke uurinud USA mainekas professor Robert Lanza väidab aga, et surm on vaid illusioon, mille loob meie teadvus. Lanzal on olemas kindel tõestus, et elu jätkub pärast surma – vastus peituvat nimelt kvantfüüsikas, vahendab The Independent.

2007. aastal avaldas Lanza väljaandes The American Scholar artikli "Uus universumi teooria", kus ta tutvustas oma ettekujutust biotsentrilisest universumist.

Biotsentrism õpetab, et just nimelt meie teadvus loob materiaalset universumit, mitte vastupidi. Kaks aastat hiljem ilmus astronoom Bob Bermaniga kahasse kirjutatud raamat "Biotsentrism: kuidas elu ja teadvus on võtmed universumi tõelise olemuse mõistmiseks" (eesti keeles 2013), mis tekitas furoori väitega, et elu ei lõpe keha surmaga, vaid võib kesta igavesti.

Surm on vaid uskumise küsimus?

Lanza väitel usub inimkond surma, sest meid on õpetatud surma uskuma. Tema teooria järgi pole teadvuse surma aga lihtsalt olemas.

Lanza selgitab, et paraku identifitseerivad inimesed end vaid oma kehana. Nad usuvad, et kui keha varem või hiljem hukka saab, haihtub koos sellega ka teadvus – kui keha loob teadvuse, siis keha surmaga sureb ka teadvus.

"Arvame, et elu on lihtsalt süsiniku tegevus ja molekulide segunemine – et me elame veidi aega ja kõduneme siis mullas," sõnastab Lanza oma veebiküljel lahti laialt levinud mõtteviisi.

Lanza sõnul määrab aga hoopis inimese teadvus maailmakõiksuse objektide kuju ja suuruse; universum eksisteerib vaid seetõttu, et inimene on sellest teadlik.

Selline mõtteviis ühtib kvantmehaanika vaadetega, et reaalsuse vaatlemisel mängib suurt rolli vaatleja ise. Lanza toob näite – me teame, et taevas on sinine, ometi on võimalik inimese ajurakke muuta nii, et taevas näeks tema jaoks välja roheline või punane: "See loogika kehtib peaaegu kõige puhul. Kokkuvõtvalt: seda, mida sa näed, ei oleks ilma su teadvuseta olemas."

Lanza väitel on aeg ja ruum üksnes meie mõttemaailma tööriistad, mitte ümberlükkamatud faktid. Tema kinnitusel eksisteerib teadvus väljaspool aja ja ruumi piiranguid. Teadvus võib olla kõikjal – nii inimkehas kui ka mujal.

Teadlase sõnul on biotsentrism sarnane paralleeluniversumite ideega, mille järgi kõik, mis üldse juhtuda võib, leiab korraga aset arvututes universumites.

Professor Lanza teooria kohaselt näeb surm välja nii: kui ühes universumis keha sureb, jätkab ta eksistentsi teises, imades samal ajal endasse teadvuse, mis tekkis esimeses universumis. See tähendab, et surnud inimene ei lõpeta oma teed põrgus või taevas, vaid hoopis jätkab eksistentsi maailmas, mis sarnaneb sellega, milles ta varem elas. Nii kulgeb tema elu lõputult. Hauatagune elu on otsekui kosmiliste matrjoškanukkude otsatu komplekt.

Paralleelmaailmad ongi olemas?

"Elu on seiklus, mis ületab meie tavalist lineaarset mõtteviisi," kinnitab Lanza.

"Kui me sureme, muutub meie elu püsililleks, mis naaseb multiversumisse ehk kõikide võimalike universumite hulka õitsema."

Tema teoorial on mõistagi palju vastaseid. Biotsentrismi on nimetatud pseudoteaduslikuks filosoofiliseks mulaks ja võrreldud religiooniga. Kuid Lanza ideedel on palju toetajaid, muuhulgas ka nimekate füüsikute ja matemaatikute seas.

Kvantfüüsikud püüavad tõestada, et aeg ja ruum ning mateeria eksisteerivad vaid siis, kui neil on olemas vaatleja inimteadvuse kujul.

Samuti pooldavad paljud teadlased paralleelmaailmade eksistentsi teooriat ning usuvad, et füüsikaseadused ei välista lõputu hulga universumite olemasolu. Esimesena tuli selle teooriaga lagedale ulmekirjanik H. G. Wells 1895. aastal ilmunud jutustuses "Uks seinas".

"See, mida Lanza räägib, pole midagi uut," kommenteerib prestiižse Johns Hopkinsi ülikooli füüsika- ja astronoomiaprofessor Richard Conn Henry.

"Miks siis Robert seda kõike üldse rääkima peab? Aga selle pärast, et meie, füüsikud, seda ei ütle – või kui ütleme, siis ainult sosistame, ja eraviisiliselt, punastades. On tema jutt tõsi? Jah. Poliitiliselt korrektne? Põrgu päralt, ei!"

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee