Kirsti Timmer sõbranna võitlusest vähiga: "Minul oli murdumishetki rohkem kui temal." (78)

"Mina sain vist Lea haigestumisest suurema šoki kui tema. Minul oli murdumishetki rohkem kui Leal ja ma usun, et ma nutsin ka rohkem," tunnistab Kirsti Timmer, kelle lähedane sõbranna Lea Liitmaa lõpetas hiljuti kaheksa kuud kestnud võitluse rinnavähiga.

"Tema ütles, et nutame siis, kui kõik on möödas, aga mina nutsin pidevalt ja püüdsin seda tema eest varjata."

Paljud inimesed olid šokeeritud, kui lauljatar Lea Liitmaa otsustas aprillis avalikult ära rääkida, kuidas ta pidas kaheksa kuud võitlust rinnavähiga. Terve selle aja oli Lea kõrval kauaaegne sõbranna Kirsti Timmer, kes lööb nüüd kaasa ka heategevuslikus rinnavähikampaanias just seetõttu, et rinnavähk puudutas teda otseselt väga lähedase inimese kaudu.

"Olime iga päev ühenduses, ka siis, kui ta Saksamaal haiglas oli. Ma olen selle haigusega nüüd väga detailideni kursis. Tean, kuidas see inimesele mõjub ja mida täpselt teeb. Mul on tunne, nagu oleksin selle ise seljatanud," ütleb ta.

Kirsti ütleb, et Lea haigust kõrvalt nähes sai aeg hoopis teised mõõtmed. "Rinnavähiga ei ole nii, et tule anna kahe kuu pärast analüüsid ja hakkame sinuga sügisel tegelema, nagu Leale öeldi. See on haigus, mille puhul tuleb tegutseda kohe," teab Kirsti.

"Mulle tähendaski Lea haigus seda, et ma mõistsin, mida tähendab aeg. Rinnavähk ei ole võidujooks päevadega, vaid tundide ja minutitega. See on haigus, millega tuleb kohe tegelda – eriti noore inimese puhul, kelle rakud arenevad ja paljunevad kiiresti."

"Katkestasin kõne ja lihtsalt nutsin."

Rinnavähidiagnoosi sai Lea möödunud aasta suvel. Kirsti sõnul on sõbranna maailma kõige tublim naine, sest suutis kogu selle aja olla väga tugev. "Nagu ta ka ise ütles, sain mina vist suurema šoki kui tema. Minul oli murdumishetki rohkem kui temal ja ma usun, et ma nutsin ka rohkem. Tema ütles, et nutame siis, kui kõik on möödas, aga mina nutsin pidevalt ja püüdsin seda tema eest varjata," tunnistab Kirsti, et see oli talle väga raske aeg.

"Kui vaid kõigil oleks nii palju vaprust, usku ja sõpru, kes on võimelised neid viima ravile sinna, kus inimesega hakatakse kohe tegelema!" (Lead raviti Saksamaal parimas haiglas, kuhu ta lennutas tema Moskvas elav hea sõber – K. T).

Lea ja Kirsti olid omavahel küll rinnavähikontrollist varemgi rääkinud, kuid see jutt kerkis üles kuidagi möödaminnes. "Ta mainis mulle, et peaks kontrolli minema, aga ma ei saanud aru, et tal on mingi hirm või kahtlus, muidu oleksin ma ta kohe sinna saatnud," räägib Kirsti.

Kui Lea haigusest teada sai, helistas ta kohe Kirstile. See oli viimase sõnul üks kõige raskemaid hetki kogu aja jooksul. "Ma ütlesin, et helistan talle tagasi, katkestasin kõne ja lihtsalt nutsin. Siis saatsin Märt Avandile sõnumi, et ta mulle Liis-Katrini numbri annaks. (Liis-Katrin ja tema abikaasa Märt kaotasid nimelt 2012. aastal vähile oma poja Alberti ja Liis-Katrin oli seetõttu just õige inimene, kelle poole pöörduda – K. T.)

"Kõik ilusad soovid ja sõnad lähevad Liis-Katrinile! Ta rääkis minuga umbes poolteist tundi, mina lihtsalt nutsin toru otsas," meenutab Kirsti.

"Liisu tegi mulle selgeks, et rinnavähk on ravitav. Kui ma temaga kõne lõpetasin, helistasin Leale ja ütlesin, et põhimõtteliselt ei olegi tal midagi viga, on vaja ainult kohe arstile saada. Mul on hea meel, et selle kõne tegin – sain Lead rahustada ja saime mõlemad juba sel hetkel palju targemaks."

Kõik kaotab tähtsuse, kui tervist pole

Teine raske hetk Kirstile oli siis, kui Lea tuli esimest korda Saksamaalt tagasi ja oli juba saanud keemiaravi. "Läksin talle lennujaama vastu ja nägin, kui nõrk ta oli. Ma ei tahtnud talle seda välja näidata. Võtsin ta asjad, aga mitte kõiki, kuna Lea ei ole inimene, kes tahab olla nõrk ja haige. Ta hoiatas mind ette, et tuleb minu juurde ja ütles, et ma ei ehmuks, sest tal pole enam juukseid. Lea rääkis seda üsna naljaga, aga kui sa näed kõrvalt kedagi, kel on alati olnud nii ilusad juuksed… Siis saad aru, et inimesel võib olla väline ilu ja ta võib olla väga andekas, aga kõik muu kaotab tähtsuse, kui inimesel ei ole tervist."

Et Kirsti on haigust nii lähedalt näinud, oli ta kohe nõus osalema ka heategevuslikus rinnavähikampaanias. "Ega inimene ei lähe ju nii lihtsalt arsti juurde, ma ise olen samasugune," tunnistab Kirsti ja ütleb, et rinnavähki ei peeta väga noorte inimeste haiguseks.

Ka arstide suhtumine on tema meelest selline, et kui sa pole just riskigrupp, siis ei usuta, et sind tõbi tabab. "Väga palju on suhtumist: ah, teie olete nii noor inimene ja teil pole midagi viga. Samuti mõtlevad ka tavainimesed, et ma olen ju noor ja terve, mis ma sinna uuringutele ikka lähen."

Kirsti sõnul tulebki asjast sellepärast kõva häälega rääkida, et ehk siis inimesed lähevad kontrolli. "See ei võta kaua aega, aga teadmine, et sul on kõik korras, annab nii palju juurde!"

Eriti peaksid oma tervise eest hoolitsema emad. "Lea puhul mõtlesin ma sellele, et tal on ju väikesed lapsed. See tundus nii ebaõiglane!"

Kirsti on rinnakontrollis käinud kaks korda – kampaania korras – ja usub, et ka tema tütar teab, et kontrollimine on vajalik. "Ta nägi väga täpselt pealt, kuidas Lea haigus mulle mõjus ja usun, et see pani ka teda mõtlema."

Helen Mahmastol: mehed, julgustage oma naisi!

"Mida naisel on kõige rohkem vaja? Tuge oma mehelt. Mõni naine ei julge sõeluuringule minna ja meie tahame kutsuda mehi üles, et nad märkaksid naist enda kõrval, julgustaksid minema uuringutele, et rinnavähki ennetada ja olema toeks, kui peakski olema tegemist vähiga," ütleb eksmiss Helen Mahmastol, kes lööb kaasa 14. juunil heategevusliku jalgpallimängu korraldamisel, mis pöörab tähelepanu ka rinnavähi ennetusele.

Rinnavähk puudutab naisi, jalgpall on enamasti meesteteema – mis oleks parem, kui ühendada need kaks asja ja kutsuda mehi üles oma naistele toeks olema? Ürituse tulud lähevad Eesti Vähiliidule rinnavähi ennetustegevuse toetuseks. Tänaseks on mitu tuntud naist andnud nõusoleku asjas kaasa lüüa – kampaania tarbeks käisid pildistamas näiteks lauljatar Tanja Mihhailova, tele- ja raadiosaatejuht Kirsti Timmer, seltskonnadaam Anu Saagim, Kroonika peatoimetaja Krista Lensin, DJ Triin Tulev ja eksmiss Laura Kõrgemäe.

"Ka Lea Liitmaa lööb kaasa – ta annab staadionil kontserdi ning naistesektoris on olemas kõiksugu naistele suunatud asjad, näiteks neile meelepärased ilutooted. Ja muidugi mängivad väga atraktiivsed mehed ühe laheda jalgpallimängu."

Kampaania ühe eestvedaja Triin Tulevi sõnul soovivad nad läbi positiivse sõnumi panna naistele südamele, et nad rohkem oma tervisest hooliksid. "Maailmas on tõestatud, et hästi organiseeritud sõeluuringutega on võimalik suremust rinnavähki vähendada kuni 30%. Samuti on tänapäeval märkimisväärselt paranenud ravivõimalused."

Kuidas jalgpallimängu idee tekkis? "Istusime Triin Tuleviga jalgpallimängul ja mõtlesime, et võiks naised kokku kutsuda ning teha jalgpallimängul eraldi naistetribüüni, kus võib olla isegi päevitusriietega. Sealt edasi mõtlesime, mis võiks olla ürituse sõnum. Nii jõudsimegi rinnavähiteemani," meenutab Helen.

"Üritusel kohapeal saab ka aja kirja panna. Seal saab küsida nõu ja õpetatakse, kuidas end ise kodus kontrollida," räägib ta.

Vähiliidu ütlus, et kontrolli pole mõtet karta, peab Heleni sõnul täielikult paika. "Parem olla varakult platsis ja asjaga kursis, kui olla hiljem situatsioonis, kus pole enam midagi teha."

"Tahame "Hooligem koos" kampaania sõnumiga naisteni jõuda meestemaailma kaudu ning oleme sellepärast valinud oma kampaania partneriks Nõmme Kalju jalgpalliklubi. Lähenedes naistele läbi jalgpalli ja meestemaailma, soovime oma kampaania sõnumiga edasi anda positiivset ellusuhtumist, kutsudes ka mehi koos naistega üheskoos rohkem hoolima ja naisi toetama. Ootame kõiki naisi osalema jalgpallimatšil bikiinides ja teksades, näitamaks üles oma toetust rinnavähi ennetuskampaanias," lisab Triin Tulev.

Anu Saagim: paljud naised tuleks vägisi arsti juurde saata

"Mul on viimasel ajal õudne tunne tulnud, sest rinnavähist räägitakse nii palju. Ma tean, et see on lapsik, aga olen alati arvanud, et kui sa asjale ei mõtle ja sellele tähelepanu ei pööra, siis seda justkui polegi olemas," tunnistab Anu Saagim, kelle lähikondlaste seas pole õnneks vähiga muret olnud.

"Aga ma mõtlen, et mis juhtunud on. Ma ei mäleta oma lapsepõlvest, noorusest ega ka hilisemast ajast, et sellest oleks nii kohutavalt palju räägitud."

Tema arvates on kaks varianti – kas sellele juhitakse esimest korda nii palju tähelepanu või on rinnavähki haigestumine hüppeliselt kasvanud. "See on minu jaoks ehmatav," ütleb Anu ja küsib, et kas tõesti elavad inimesed praegu nii ebatervislikult, et kõik põhjustab haigusi.

"Ma näen seda ka laste pealt tutvusringkonnas, et nii palju on allergiaid, mida minu lapsepõlves polnud põhimõtteliselt olemaski! Ma ei tea ühtki last, kel poleks mingit allergiat. Mul on tekkinud tunne, et varsti ei julgegi enam midagi teha ega süüa."

Anu meelest on vähist rääkimine ühest küljest küll hea, teisalt aga väga hirmutav. "Mida rohkem ma loen neid lugusid ja näen reklaame, seda hirmuäratavam see tundub ja tekitab mul kohati lausa paanikahooge."

Anu ütleb, et paljude naiste puhul on näha, et neid tuleks arsti juurde viia lausa väevõimuga. "Alati on neil kiire, mingid tegemised on olulisemad ja tervis lükatakse tagaplaanile. Inimesed käivad arsti juures oma koerte ja kassidega, käivad autoga hoolduses, aga iseendaga ei võta midagi ette!"

Kuigi end kontrollida saab ka ise, on arsti juurde minek Anu arvates siiski kindlam variant. "Kui hakkad end ise kontrollima, siis võimendad asja nii üle, et iga vistrik tundub kohe ohtlikuna. Ja kui tunned mingit õrna pistet rinnas, mis pole üldse sellega seotud, võid hakata endale asju ette kujutama. Mina läksin ka seetõttu kontrolli," tunnistab Anu.

"Samas – kui käid mammograafis ära, öeldakse sulle, et vastused tulevad kahe nädala jooksul. See hirmukramp jääb su sisse kogu selleks ajaks ja sellega on raske elada, mõtled tulemuste peale mitu korda päevas," ütleb ta ja soovitab võimalusel minna kontrolli kuhugi, kus vastused saab teada kohe.

Krista Lensin: see üks käik aastas peaks olema peres paika pandud

"Mul pole rinnavähiga kokkupuuteid olnud ja loodan, et ei tule ka," tunnistab Kroonika peatoimetaja Krista Lensin.

Kuid kampaanias oli Krista kohe nõus osalema, kui talle pakkumine tehti. "Minu vanus on juba selline, et peaksin selle peale rohkem mõtlema. Kui sain ka aru, mille nimel seda kõike tehakse – et me kõik ärkaksime kohe täna ja praegu ning alustaksime enda poole vaatamist – tundsin, et see on täpselt õige koht, kus kaasa lüüa."

Eestis osaleb rinnavähi sõeluuringus vähem kui pool kutsutuist, Soomes seevastu peaaegu sada protsenti. "Inimestele tuleb hingele panna, et haigust saab ennetada ja sellest samm ees olla," ütleb Krista.

Krista tunnistab, et temalgi – nii nagu paljudel teistel naistel – on justkui raske aega leida, et kontrolli minna. Siiski on ta end kontrollimas käinud, kuigi paar aastat pole seda taas teinud. "Olen väga niru kontrollija," on Krista enesekriitiline.

"Aga kui natukenegi on tunne, et midagi on viltu, tasub minna ja veenduda. Iga naine peaks selle sammu ette võtma ja iga mees peaks teda sel teel toetama. See üks kohustuslik käik aastas peaks olema peres paika pandud, kui nad tahavad endale pikaks ajaks ema, vanaema või ilusat naist, kel on imeilus partii."

Laura Kõrgemäe: kunagi ei saa kindel olla, et mõni su lähedane ei haigestu

Kampaanias samuti osaleval Laura Kõrgemäel puudub õnneks kokkupuude rinnavähiga. "Ma ei tea oma suguvõsast ega sõprade hulgast kedagi, kes selle jubeda haigusega võitlema oleks pidanud," ütleb eksmiss.

Korrapärane kontroll on Laura meelest aga väga oluline. "Enamik haigusi on varajases staadiumis ravitavad ja pigem karta kui hiljem kahetseda."

Ta arvab, et rinnavähile ei pöörata piisavalt tähelepanu. "Jah, see puudutab vaid naisi, kuid ka mehed võiksid oma lähedasi suunata ja julgustada neid kontrolli minema. Olen väga uhke nende naiste üle, kes oma haigusest ja sellega võitlemisest avalikult räägivad – see näitab, kui tugevad nad on ja ka seda, kui hoolivad nad teiste inimeste suhtes on," ütleb Laura ja usub, et nii mõnigi inimene läheb arstile just pärast seda, kui keegi on avalikult oma võitlusest rääkinud.

"Tihti mõeldaksegi, et minuga seda nagunii ei juhtu, kuid haigused käivad siiski mööda inimesi ja kunagi ei saa kindel olla, et mõni su lähedane ei haigestu."

Tanja: käisin kontrollis, sest tundsin rinnas muutust

"Rinnavähk on väga õrn teema. Kõik vähi liigid on hirmsad. Ma olen varemgi vähiliiduga koostööd teinud," ütleb meie tänavune eurolaulik Tanja Mihhailova, miks tema otsustas kampaanias kaasa lüüa.

"Ma läksin esimest korda kontrolli täitsa ise. Tundsin rinnas üht asja, mida seal pole varem olnud ja tahtsin saada kinnitust, et kõik on korras," räägib Tanja, miks ta viis aastat tagasi oma sammud uuringutele seadis.

"Läksin tasulisse vastuvõttu, sest ei tahtnud järjekorras oodata. Nii on vähem närvipinget – keegi ju ei tea, kuidas asi vahepeal lõppeda võib. Käisin ära ja kõik oli korras! Aga see aeg on päris hirmus, kui pead tulemusi ootama," ütleb ta.

Tanja lisab, et kindlasti ei tasuks arvata, et rinnavähk on rohkem levinud vanemate naiste hulgas ja noortel seda haigust ei esine. "Võiks ikka varem kontrolli minna."

Heategevuslikus projektis osalejad ootavad kõiki naisi 14. juunil kell 15 Kadrioru staadionile jalgpallimängule. Teksades ja bikiinides tribüünile sissepääs tasuta.