Kuidas vanasti karmi algkoolieksamit tehti (3)

Eksam oli karm. Testis oli õppeaine raskust arvestades 60 kuni 200 küsimust (ajaloos näiteks 150, kirjanduses 200, matemaatikas vähem). Vastamiseks anti 50 minutit, olgu siis küsimusi vähem või rohkem.

Napp aeg oligi kõige suurem takistus. Sellest, mida algkoolilõpetajalt nõuti, annab aimu Järva Teataja kirjutis 5. mail 1934.

Mõni näide. Millisel pikkuskraadil asub Tallinn? Millises maakonnas on Tamula järv? Missugusesse järve voolab Piusa jõgi? Kui pikk on ekvaator? Kus asub Euroopa suurim tulemägi?

Või siis (200 küsimust, 50 minutit): kelle luuletus on «Üks suu nii vana...»? Karjapoisi elu kirjeldab A. H. Tammsaare oma jutus...? Missugustes teostes esinevad Kniks-Mariichen, Virgu Anni, Kadaka Kaarel?

Või keeleosas: mida tähendavad sõnad oluline, läila, lell, hankima? Matemaatikaosas pidid algkoolilõpetajad (12–13aastased lapsed) teadma vekslitest, rääkimata siis murdarvudest või protsendiarvutustest.

Testide ränkuse üle kurdeti, aga need said aluseks noore inimese eluteel: kas ta pääses edasi keskkooli või mitte, pidi talusulaseks hakkama või vabrikusse lihttööliseks pürgima.