SÕNASÕDA: Aapo Ilves ja Kristel Mägedi «Luulelahingu» finaalsaates kirglikult etlemas – võit läks seekord Ilvesele. Foto: Ülo Josing/ERR
Juhan Mellik 3. juuni 2014 07:00
"Luulekunst on nagu sport – edukas sooritus mõlemas vallas paneb näärmed tööle, nii et vinge tunne tuleb!" analüüsib poeet Aapo Ilves, kes väljus laupäeva õhtul Vikerraadio võistlussaate "Luulelahing" finaalist võitjana. Allajäämist Räpina luuletajale Ilvesele pidi tunnistama Kristel Mägedi.

Saatejuhtide Jürgen Rooste ja Peeter Helme hinnangul said etluskonkursi igast saatest osa ligi 55 000 raadiokuulajat. "Olen suurte numbritega harjunud, minu tehtut on näinud ju sadu miljoneid inimesi," viitab Aapo Ilves tavale, et tema looming jõuab suure auditooriumi ette.

(Meenutame: Ilves kirjutas sõnad nii meie tunamullusele eurolaulule "Kuula" Ott Leplandi esituses kui ka aastal 2004. Eestit Eurovisionil esindanud ansambli Neiokõsõ palale "Tii".)

Kes on need Eesti raadiokuulajad, kes aitasid mullu oktoobris alustanud "Luulelahingus" Ilvese ja tema kirjandusliku konkurendi Kristel Mägedi finaalisirgele?

"Ma ei kujutaks oma tüüpilist lugejat väga hea meelega ette," loobub Ilves spekuleerimast.

"Ma pean täitma väga laia skaala!" Ilves töötab ju luule, proosa, näitekirjanduse ja muusika vallas.

Aeg-ajalt kostuvasse üleolevasse arvamusse, nagu oleks poeesia midagi püha ja puutumatut, mida pole vaja lihtsamale rahvale serveerida, suhtub Ilves põlgusega.

"Loll möla!" arvab poeet, kes pole enda sõnul kunagi harrastanud mingisugust masendus- ega ängiluulet.

"Mul pole kunagi seda soolikat olnud ja mul on selle üle ka väga hea meel – see oleks uskumatult jälk!"

Poeeditöö pole kerge

Poeet kummutab veel ühe stereotüübi. Nimelt selle, et luuletajatöö on kõik ainult üks suur haltuura ja lullilöömine. "Mina olen näiteks olnud 14 aastat rahvus­ooperi libretist ja töötanud nii, et hommikul vara üles ja hiljem magama," kirjeldab ta luuletajatöö rutiini.

"Ma olengi puhas rakenduspoeet!"

Selge piiri tõmbab Ilves lihtsalt produktiivse loometöö ja haiglasliku kirjutamissunduse ehk grafomaania vahel: "Minul on kõik korras, ma tean väga hästi, mida ma teen – grafomaan aga lihtsalt arvab, et ta teab."

Ilves usub, et ka 21. sajandil on poeesial täita oma sotsiaalne roll. "Kui ühiskonnas läheb väga raskeks, siis luuletajad on valvel – värssidega saab tabavalt lajatada."

Ligi pool aastat väldanud "Luulelahingu" jooksul panid end etluskunstis ning oma loomingu esitamises proovile 24 Eesti kirjameest ja -naist. Kuni finaalsaateni hindas osavõtjaid publik, kõige-kõige parema valis välja žürii Ilona Martsoni, Janek Mäggi ja Tarmo Tederi koosseisus.