Luuletaja Johnny B. Isotamme värsid koosnesid tõest ja ainult tõest (5)

Jaan Isotamm, luuletajanimega Johnny B. Isotamm, lahkus meie hulgast eile kell 00.10 Tartu ülikooli kliinikumi hospiitsis raske haiguse tagajärjel.

See mees elas tähelepanuväärse elu. Eestlase tähelepanuväärse elu. Koolipoisina organiseeris ta Tartus vastupanurühma Eesti Noorte Malev. Levitati lendlehti, eriti hoogsalt tehti seda Ungari ülestõusu päevil novembris 1956. Lendlehtede all oli sinimustvalge vapp või lipp. Olgu toodud stiilinäide: "Jäägem Kuperjanovi ja Irve kangelasvaimu vääriliseks! Eesti lipp, su mehemeel, pole kustund veel!"

Maleva liikmed arreteeriti sama aasta lõpus. Toona Tartu III keskkooli 11. klassi õpilasele Jaan Isotammele kui liidrile määrati karistuseks 7 aastat, tema aatekaaslastele natuke vähem. Voldemar Kohv teenis 6, Enn Tarto 5, Jüri Rebane 4, Lembit Soosaar 3, Tõnis Raudsepp 3 ja Enn Kaupo Laanaru 2 aastat. Läbiotsimisel Isotamme korteris leiti pooleliolev artikkel, milles leidusid read: "Me ei tööta mitte suuga, vaid käega, püssi ja pussiga. Ning töötame seni, kuni Eestis jälle lehvib sini-must-valge."

Mõnikord näitas Jaan mulle laagrifotosid. Neil oli seal korvpallivõistkond sinimustvalgete särgiembleemidega. Valvureil polnud aimugi rahvussümboolikast.

Isotamm vabanes 25. detsembril 1963. aastal ning temast kujunes Tartu vaimuelu poliitilise suuna üks tähelepanuväärsemaid juhte. Liidreid on mitmesuguseid. On neid, keda kõik teavad, kes on paljudele autoriteediks. On aga ka selliseid, kes on autoriteediks vähestele, ent need vähesed on omakorda autoriteediks paljudele. Neid nimetatakse aristokraatseteks liidriteks. Ja Isotamm oli just selline.

Ta tegi Nõukogude ajal ausat öövahitööd, see oli dissidentide lemmikametiks. Katlakütja ei pidanud reetma oma põhimõtteid, töö ei koormanud, kaasa võis võtta raamatuid ja ka kirjutusmasina. Isotamme katlaruumi kogunes alati üksjagu inimesi, peamiselt üliõpilasi ja boheemlasi. Koos arutati mineviku- ja jooksvaid sündmusi, Isotamm valgustas nii-nimetatud imperialistlike õõnestuskeskuste, raadiojaamade Ameerika Hääl, BBC, Vabadusraadio ja teiste viimaseid sõnumeid.

Isotamm tõlkis põrandaaluseid, niinimetatud riigivastaseid materjale, pärast ümbertippimist levisid need üle Eesti. Töö, mis katkestas haridustee ning tõi vanglakaristuse! Kindlasti kujundas ta paljude noorte inimeste maailmavaadet, ja seda just eestimeelsuse suunas.

Paljudele on Isotamm tuttav rohkem Johnny B-ina, omapärase luuletajana. Tema plankvärsid koosnesid tõest, ainult tõest. Johnny juba mitmes trükis ilmunud tekstid on Juhan Ulfsak tänaseks ka plaadile lugenud, need on kuuldavad ka Johnny B Facebooki fännileheküljelt, kust viib link Vikerraadio heliarhiivi. Kuulakem! Johnny B ei kirjutanud ainult rasketel ja masendavatel teemadel, tema laulis ka armastusest. Palun:

kesk elu synget pillerkaari

viirastuste tantsusaali

irvitavaid tondilõustu

tvistirütmis ebardeid

yht naeratust ma põues kannan

Mäletan, et siis, kui tema esimesed värsid Nooruses ilmusid, deklareeris Johnny: ma kirjutan vaid kolmteist kord kolmeteist teksti ning sellega jään eesti kirjanduse ajalukku. Tema luuletuste pealkirjad koosnesid tähe ja numbrikombinatsioonist, iga tähe jaoks oli 13 luuletust, 13. tähe 13. luuletus (seega n13) pidi olema viimane. Selles mõttes Johnny ei pidanud sõna, luuletusi sai pisut rohkem kui 169, ent ajalukku minemise koha pealt ennustas ta õigesti.

Johnny debüüt raamatukaante vahel toimus kuulsas "Närvitrükis" koos Jüri Üdi, Toomas Liivi ja Joel Sangaga. See oli meie toonase kõige liberaalsema väljaande "Loomingu raamatukogu" üllitis, sai teoks tänu sangartoimetajale Lembe Hiedelile. Imesid juhtus ka Nõukogude ajal. Varem oli tsensuur selle teose ilmumise kassetisarjas ära keelanud. "Loomingu raamatukogu" vastava numbri tembeldas võim pärast antimarksistlikuks, antikommunistlikuks, antinõukogulikuks ning takkajärele veel antirealistlikuks. Patusemat raamatut polnud olemas.

Hoolimata sunniviisiliselt katkestatud haridusteest sirgus Jaan Isotammest tõsine intellektuaal, kes oli aastakümneid süvakultuuriajakirja Akadeemia toimetaja ning tõlkis saksa ja vene keelest keerulisi filosoofiateoseid.