Küllap ta olnuks vihane noor mees ka kuskil mujal

Johnny B väike Elva tänava tuba oli ühtlasi nii pidupidamise (ega seal teab mis laua peale panna olnud, tudengite asi) kui ka eneseharimise koht. Oma Leedust ja Venest pärit laagrikaaslaste kaudu sai Johnny B palju põrandaalust kirjandust, mida siis loeti ja paljundati.

Tema biitlikud värsid olid selle aja kohta midagi täiesti uut, midagi väga värsket. Ta tunnistas, et on proovinud kirjutada ka tavalist riimilist luulet, aga see ei õnnestunud tal kuigivõrd. Tema raev sai välja pursata just sellises jõulises biitnikuluules. Muidugi – küllap ta oleks olnud vihane noor mees ka kuskil mujal.

Me pidasime eelmisest sügisest Johnny B-iga mõnda aega üsna tihedat kirjavahetust: meenutasime vana seltskonda, igasuguseid juhtumeid ja lugusid, mõne koha peal me läksime ka vaidlema, et kuidas kõik täpselt oli. Ilmselt ta mälestusi või memuaare kirjutab…kirjutas – ei oska minevikus rääkida inimesest veel.

Viimane kiri temalt on mul 12. veebruarist, kus ta vabandas, et tervis on nii halb, et pika kirja kirjutamine lükkub natukene edasi.