Tahad laenutada e-raamatut? Tee seda ükskõik mis kell! (3)

"Liikumisraskustega või puudega lugejad ei pea näiteks halva ilmaga raamatukokku tulema. Noored, kes niikuinii arvutis aega veedavad, saaksid ka e-raamatuid lugeda," ütleb Seppam.

"E-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkond ELLU võimaldab Tallinna keskraamatukogu lugejatel e-raamatuid laenata ja lugeda. ELLUs on enamikus eestikeelsed e-raamatud igas eas lugejatele," tutvustab e-raamatukogu

ELLU projektijuht Seppam e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonda, mis on tänasel päeval Eesti raamatukogudest vaid Tallinna keskraamatukogul. Teisisõnu on Tallinna keskraamatukogu praegu ainus raamatukogu Eestis, kes laenutab e-raamatuid, millel autoriõigus veel kehtib, ja seda võrguteenusena.

3 raamatut ja 21 päeva

Seppami sõnul tuleb e-raamatute laenamiseks ja lugemiseks luua ELLUsse kasutajakonto. Huvipakkuva e-raamatu leidmisel tuleb vajutada nuppu "Laena e-raamat" ning seejärel saab lugeja e-raamatule tähtajalise juurdepääsu. "Korraga saab laenata kolm e-raamatut 21 päevaks," täpsustab Seppam.

Lugemiseks on vajalik internetiühendus, sest e-raamatu faili päris oma (tahvel)arvutisse või lugerisse alla laadida ei saa.

"E-raamatu lugemiseks võiks kasutada internetilehitsejate Internet Explorer 9, Firefox, Chrome ja Safari viimaseid versioone," soovitab Seppam.

Samas saab ELLUst e-raamatuid laenata ja lugeda ka näiteks Sony e-lugeritega, millel on Wi-Fi tugi.

E-raamatu lugemisel on võimalik muuta e-raamatu teksti seadeid, näiteks kirjatüüpi ja tähesuurust (see on Seppami sõnul hea just eakamatele), samuti tausta ja kirja värvirežiimi. E-raamatule saab lisada ka järjehoidja, kui korraga e-raamatut läbi lugeda ei jõua. Tagastamistähtaja möödumisel kaob e-raamatu lugemise võimalus automaatselt.

"Juhul, kui huvipakkuva e-raamatu juures on "Laena e-raamat" nupu asemel tekst "Hetkel välja laenatud", siis järelikult on kõik selle e-raamatu litsentsid kasutuses," seletab Seppam.

"Kui e-raamatut enam ELLUst ei leia, on järelikult litsentsid kehtivuse kaotanud. Tallinna keskraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit on kokku leppinud, et ühe litsentsi kehtivus on 20 laenutuskorda ning litsentsi hinnaks on e-raamatu jaehind," ütleb Seppam.

Autor e-laenutusest kasu ei saa

Alates 2012. aasta algusest on ELLUsse teinud konto 3140 lugejat. Kui 2014. aasta esimese nelja ja poole kuu jooksul käis Tallinna keskraamatukogus üle 50 000 lugeja, siis ELLUst laenas kirjandust 854 lugejat, mis on 1,7% keskraamatukogu lugejatest.

"Mis on ka loogiline, sest paberkandjal raamatute valik on praegu oluliselt laiem. Näiteks eelmisel aastal ostsime raamatuid 5781 nimetust (võrdluseks: e-raamatuid 339 nimetust), kokku 46 254 eksemplari (võrdluseks: e-raamatuid 599 litsentsi)," toob Seppam välja paber- ja e-raamatu suurusjärgud tänasel päeval.

Seppami sõnul saab praegu ELLUst valida lugemist 885 nimetuse seast, 19% ELLUs olevatest e-raamatutest on laste- ja noortekirjandus.

Seppam rõhutab, et ELLU laenutajad on seotud ELLUs oleva kirjanduse valikuga. Näiteks 2013. aastal ei saanud Tallinna keskraamatukogu osta ligi 60% soovitud nimetustest, millest umbes 63% olid Eesti autorite teosed. "Õiguste omajad võivad valida, kas nad müüvad e-raamatu litsentsi raamatukogule kolm või kuus kuud pärast e-raamatu ilmumist või ei müü mitte kunagi," selgitab Seppam.

"Laenutusõigus on üks osa levitamisõigusest, mis on kohaldatav vaid teose füüsilistele koopiatele. Kõik, mis puudutab võrgus leiduvaid teoseid, sealhulgas e-raamatuid, siis on tegemist teise õigusega – üldsusele kättesaadavaks tegemise õigusega. Täna ei tohi avalikud raamatukogud ilma õiguste omajatelt luba küsimata võrgus olevaid teoseid ise levitada ehk siis laenutada," rõhutab Seppam. Eelöeldu lähtub Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivist.

"Probleemiks on ka see, et e-raamatu laenutust riik autorile ei hüvita, autor saab tulu ainult e-raamatute müügi pealt. Paberkandjal raamatu laenutamise eest saab autor hüvitust autorihüvitusfondist," toob Seppam välja veel ühe paber- ja e-raamatu omandiõiguse erinevuse.

Ka e-lugerit saab laenutada

Alates selle aasta 6. veebruarist saab Tallinna keskraamatukogu teenindusosakondadest, kõikidest haruraamatukogudest ja raamatukogubussist Katarina Jee laenutada koju e-lugerit BOOX 21 päevaks. E-luger BOOX on taustvalgusega ja tal on kõrge resolutsiooniga puutetundlik kuuetolline e-tindiga ekraan ning ühtlasi Wi-Fi kasutamise võimalus.

E-lugeriga saab lugeda väga mitmesuguseid e-raamatu formaate, näiteks EPUB, FB2, MOBI jne. E-luger BOOX toetab kõiki laialtlevinud keeli: inglise, vene, hispaania, saksa jne.

E-lugerit laenatakse koju komplektina, kuhu kuulub e-luger BOOX koos kaantega, USB-ühenduskaabel, vooluadapter ja e-lugeri kott.

E-lugeritesse on lisatud e-raamatud, millele autoriõigus enam ei kehti või mille on autoriõiguste omajad andnud vabasse kasutusse. Lugeja saab ka oma e-raamatuid või dokumente raamatukogu e-lugerisse laadida, kuid enne e-lugeri tagastamist tuleb need kõik e-lugerist ära kustutada.

Mis on ELLU?

ELLU on tarkvaralahendus, mis võimaldab Tallinna keskraamatukogul osta ja laenutada EPUB-formaadis e-raamatuid ning lugejatel e-raamatuid laenata ja lugeda. Praegu saavad ELLUst e-raamatuid laenata vaid Tallinna keskraamatukogu lugejad.

Laenutus ELLUst on tasuta

• 74% ELLU konto omanikest on naissoost.

• Nende arvel on 70% ELLU laenutustest.

• 43% ELLU konto teinutest on alla 30aastased

• 26% ELLU kasutajatest kasutavad lugejakaardina ID-kaarti.

• Kõige vanem e-raamatute laenaja sündis aastal 1926 ja kõige noorem aastal 2008.

• Lugeja saab kõiki raamatuid laenutada ELLUst tasuta.