Meie Mehe endine klahvpillinaine on maha rahustanud pidulise endas ja kirjutab nüüd võrukeelseid laule (18)

Merike Susi tahtis saada oma laulule võrukeelseid sõnu ja pöördus palvega pisut luuletada Contra poole. "Aga Contra ütles: mul nii kiire, mul pole üldse aega praegu, et tee ise, on ju. Ja siis ma mõtlesingi, et kuule, miks ma ei võiks ise proovida," meenutab Merike, kuidas ta sattus laulusõnu kirjutama. "Pärast Contra ütles, et no näed, ise tehtud, hästi tehtud!"

Võru keel ongi teie emakeel?

Ma kasvasin üles Võru rahvateatri kostüümiladudes, sest mu vanaema õmbles seal kostüüme.

See oli minu lasteaed: rahvateatri lava ja kogu see kultuurielu seal – lava taga, ees, peal, kõrval ja igat moodi. Ühesõnaga: minu päevad möödusid kultuurimajas.

Vanaema rääkis mul ainult võru keelt. Kui kooli läksin, alles siis hakkasin eesti keelt õppima.

Kuidas käib laululoomine? Kas te mediteerite enne? Või sünnib laul füüsilist tööd tehes?

Kindlasti ma ei mediteeri ega tee midagi sellist. Lihtsalt mõni saund või miski käivitab loomeprotsessi.

Mõnest asjast saavad pätked – muusikatükikesed ideetasandil –, mille sa ära salvestad ja hiljem paned loo ilusasti kokku.

Mul on isegi niimoodi olnud, et öösel tuleb lugu: hommikul ärkan üles ja lugu terves täiuses on olemas.

Näiteks "Üksi üksolemises" sündis mul öösel. Hommikul ärkasin, salvestasin ära, võtsin kohvitassi, ja siis tuli tekst ka kohe robaki! järele. Selline sünnitus!

Sellised asjad on ka juhtunud, et mingi muusikapätk on väga pikaks ajaks ära ununenud. Mingil hetkel kaevad siis seal kõvakettal ja leiad, et ossa poiss, millal ma selle olen loonud – jõle lahe mõte!

Äkitselt tean: kurjam, ma kunagi kirjutasin teksti ka, mis peaks selle viisiga omavahel kokku sobima.

Ja otsidki kuskilt selle kaustiku üles, kuhu on kribatud mingit tekst, ja vaatad, et näe, sobivadki omavahel.

Ühe laulu puhul oli selline asi, et lugu oli valmis ja saatsin paarile tekstikirjutajale demod, et vaadake, kas haagib, kas tekib mingi idee. No ei ole! Ei ole loomingulist puhangut, ei haagi!

Võtsin raamatukogust Indrek Hirve luuleraamatu, isegi teadmata miks, hakkasin siis õhtul lugema ja jõudsin tekstini "Mu elu see on kala elu veeta".

Loen seda luuletust ja mõtlen, et täitsa lõpp, see on ju seesama lugu, mis mul on muusikas olemas.

Hommikul ärkasin üles, võtsin teksti, võtsin enda loo, ja mitte midagi muutmata kummaltki poolelt saidki nad üheks.

Kirjutasin siis Indrek Hirvele ja küsisin, kas ma võin sellist teksti kasutada. Indrek ütles, et palun väga, rõõm suur!

Kuhu te need pätked salvestate?

Neid võib olla arvuti kõvakettal, programmi sissemängitult.

Samas on neid väga palju ka iPodis. Mul moodsat telefoni veel ei ole, aga iPod on. Ja siis ma salvestan sinna oma klõbinad, mis mul tekivad.

Kas lugusid on mõnusam teha värske peaga hommikul või hoopis õhtutundidel?

Kui vahel öösel uni ära läheb, siis hakkavad kah mingid asjad peas käima, aga muidu on mõnusam tööd teha ikkagi hommikul.

Kui mul mingit kohustust ei oleks, ega ma vist väga vara viitsiks ärgata, aga kuna lapsed on vaja kooli saata, siis ma ikka pean ärkama.

Ja ma olen selle eest väga tänulik, eriti ilusatel kevadhommikutel, kui on väga mõnus tunda seda vara-varahommikust lõhna, mis on õues.

Kas raju piduline on teist nüüd lahkunud?

Võib nii öelda küll, et raju piduline on lahkunud. Noh, ta pole nüüd lahkunud, aga ta on rahunenud maha. Ma luban tal olla, aga võtan asja rahulikumalt.

Plaat "Üksi üksolemises" sai alguse juhuslikust kohtumisest eurolaulu juures

"Esimese raksuga olin Hollandis kohapeal seitse päeva ja teise raksuga olin seitse päeva. Kõik need päevad sai ka hommikust õhtuni stuudios tööd tehtud," räägib Merike Susi oma esikalbumi salvestamisest.

Miks sai plaat purki Hollandis ja sealsete muusikutega?

"Produtsent George Koningsiga tutvusin Eestis aastal 2006 – sattusime samas tiimis esitama üht Ivar Musta eurolugu.

Tolleaegsest koosseisust tekkis isegi live-bänd ja päris mitu aastat esinesime koos kollektiiviga G.E.T Back. Mina üksi hoidsin Eesti lippu kõrgel, teised muumaalased seal kõik," vestab Merike Susi.

"Meil tekkis väga hea sõprus omavahel ja ma teadsin, et George Koningsil on oma stuudio Hollandis.

Mitu korda oli ju juttu, et peaks ikka minema ja selle plaadi ära tegema. Aga kui pole valmidust, siis pole valmidust.

Vot möödunud aasta augustikuus mul äkki käis siis see klikk peast läbi, et nüüd ma olen valmis ja võtan selle teekonna ette.

Tol hetkel ma veel ei teadnud ka, kui palju neid lugusid sinna peale tuleb ja mismoodi ma selle asja läbi hammustan ja hakkama saan, aga otsus sai tehtud ja ega seal enam palju polnudki vaja.

Lihtsalt leppisime stuudioaja kokku, saatsin oma demod ette, läksin siis ise kohale, ja tema juba aitas mul leida sobilikke proffe stuudiomuusikuid."