Inimesed

Suveks maale vanaema juurde? Ei tea – jube igav on, kui arvutit ei ole!

Maarius Suviste, 24. mai 2014 16:00

57 KOMMENTAARI

k
Kaalikas 16/ 26. mai 2014 04:03
Oleks vanaema kelle juurde minna, läheks hea meelega. Ma olen ka see uue generatsiooni laps ehk siis mul on arvuti ja nutitelefon ja kõik see. Aga mind ajab tohutult närvi see, et kui ma lähen sõpradega välja, siis istuvad nemad oma telefonis ja vahivad videosid ja räägivad teistega selle asemel, et midagi teha kuigi nad ise kutsuvad mind välja. Õnneks on suurem osa mu sõpru normaalsed ehk siis suvel sõidame ratastega ja oleme rannas ning telefonid on ainult muusika kuulamiseks kaasas kui üldse.
n
Nurr-nurr/ 26. mai 2014 01:15
Tore, tore.
Aga, kas need vanaemad ise ikka olid nii rõõmsad, kui lapsed terveks suveks ette lükati. See on ikkagi vastutus. Ma nägin seda nooruses oma naabrite pealt. Laps toodi kohe suve alguses ja viidi augusti lõpul. Lapsevanemad ei julgenudki ise maale tulla, sest laps võib tahta linnakoju tulla. Majapidamine oli väike ja eriti loomi ka polnud. Ja, mis oli tol ajal õnnistus, et pood oli lähedal. Laps oli harjunud talvel väga vara ärkama ja soovis söögiks hommikust lasteaia menüüd ja kell ca 12 jälle mitut käiku ja õhtul. Kui ikka lehma majas polnud, siis ei olnud vajadust ka igapäev ka kell 6 ärgata.Tol ajal polnud ka elektripliite. Väga lõbus on 20-30 kraadise kuumaga puupliidil süüa vaaritada. Keegi ei taha elamist ka kütta. Ka siis püüti suvel leida lihtsamaid variante. Ja toit oli suhteliselt odav. Eks seegi laps õppis lõpuks natukenegi kauem magama. Mina võtsin sellepeale otsuse, et oma lapsi ma kellegi niisama hoida ei saada. 3 lapsest ühel 10- a. oli võimalus olla 2 nädalat koos vanaisaga suvel nn. maal, ehk suvilas. Polnudki nii lõbus, vanaisa lubas ühte teha , aga tema uus naine jälle keelas. Laps oli segaduses. See oli ka tagumine kord.
Ma tahan näha neid vanemaid, kes nüüd saadavad lapsed maale ja toidukotti kaasa ei anna.
Ise olin küll lapsena maal onu pool, kellel olid loomad = suur majapidamine ja kõik variandid suvetöödest maal + lakas magamine , aga tulin alati koos vanematega koju.
Igal asjal on kaks otsa. Ja moblga hoitakse tänapäeval nii mõnelgi juhul vanaemadel-isadel "silm" peal ja metsa minnes oli targematel riideribad taskus, et vajadusel koduteed leida. Püüti ikka seltsis minna.
n
naine 47 a-ne/ 25. mai 2014 20:40
nagu juba 100 a tagasi tegid eestlased palju lapsi. sest sulasele oli vaja maksta. oma lastele mitte. ei ole muutunud mitte midagi. inimesed teevad lapsi selleks . et oleks. keda kamandada.
s
Sander/ 25. mai 2014 18:39
" Ei tea – jube igav on, kui arvutit ei ole!"-vale puha, kõblas pihku ja kartulist rohtu kõplama, lõbu kui palju.
m
Marika/ 25. mai 2014 16:16
Tegelikult vöib asi olla aga hoopis vastupidine, et laps läheks maale vanaema juurde täitsa hea meelega, kuid ei saa, sest tänapäeva vanaema on ysna mugav, tahab telekast seriaale vaadata ja niisama kohvikruus käes logeleda. Räägin seda omast kogemusest, kelle mölema lapse vanaemad elavad maal, kuid lapselapsi enda juurde suveks maale pole kutsunud. Samuti on kogemus, et tänapäeva vanaemad ei viitsi enam sooja toitu teha, vaatatvad kuidas ise kergemini ja muretumalt läbi saavad. Isiklik kogemus on hoopis selline, et oodatakse maale ilma lasteta, st ilma segava tegurita täiskasvanud poega/ tytart, kes tuleks aitaks kähku maatööd ära teha, peale mida vöiks olla jälle tykk aega hooleta.
a
Aga/ 25. mai 2014 17:50
o
oleksin hea meelega maal/ 25. mai 2014 13:44
no mina selliste ilmadega nagu praegu oleks hea meelega rohkem maal kui linnas , kuid too segab asja ara mis teha
m
Mis segab?/ 25. mai 2014 15:21
Mina ei oleks, vaid olengi.
d
Deja-vu/ 25. mai 2014 09:29
Esimene lugu oleks justkui enda oma :)
e
ester/ 25. mai 2014 07:36
arvutit minu lapsepõlves polnud,olen 40+, aga tolle vanaema poole,kus ümbruses ühtki omavanust polnud,ei tahtnud ka mina suviti olla,päeval sai loomulikult ka vanaema aidatud,aga igal õhtul üksi raamatuga konutada südasuvel pole ka parim variant,kuigi olin/olen suur lugeja,meelde on jäänud hoopis nood suveõhtud,kui sõpradega olime
k
Kas/ 25. mai 2014 15:20
sõpradega olemine tähendab, igaüks oma nutikas ninapidi kinni? Küsin, sest näen selliseid sõprade kogunemisi kaubanduskeskuste juures.

m
mari/ 25. mai 2014 07:24
Üks asi on kehaline liikumine aga teine vaat et suurem probleem arvutikasutajate laste juures on fantaasia ja organiseerimisvõime langus. Isiklikku fantaasiat neil tihtipeale ei teki, sest arvutist on iga asja peale ju midagi võtta ja arvuti taga istudes side reaalse eluga on olematu. Et kuidas teisi inimesi organiseerida, oma aega jaotada, midagi tekitada jne. Selle pärast ongi naeruväärne see kampaania laste loovuse suurendamiseks eesti koolides kui samal ajal surutakse need arvutid lastele veel tugevamalt pihku. Originaalloovus tuleb ikka isikliku kogemuse pinnalt, mitte kopeerimisest.
i
ise/ 25. mai 2014 07:07
Klassiõde sai 60,mina veel mitte. Meie kohta räägiti et oleme kerge elu peal kasvanud lapsed kes pole pidanud rasket tööd tegema.Sellist igapäevast koormavat kohustust nagu talulastel arvatavasti oli, meie peres polnud.Olid loomad ,sigade eest hoolitses vanaisa,lehmad lüpsis ema hommikul enne enneenne tõõtööle minekut ja
k
Kirjuta selgemalt!/ 25. mai 2014 07:50
a
aa/ 25. mai 2014 00:48
jaah..jube imelik on küll vaadata tänapäeva lapsi aga ise me kasvatame neid. Elutempo on nii kiire ja väljas neil turvalist keskkonda ei ole enam. Igasugu jubedad uudised kõikjal maailmas õõnestavad ka turvatunnet sajaga ja enam ei lase oma last üksi hoovi mängima. Las istub pigem arvutis...tulemuseks ongi oskamatus mängida ja loovalt mõelda reaalses maailmas. Kõnnivad niisama paar ringi ümber maja. Nendivad, et maru igav on ja kibelevad tuppa. Kurb aga tõsi :( Enda lapsed samasugused, sest lihtsalt ei ole aega neid õpetada mängima ja loomulikult see neil ei tule, sest mõttes on ainult see, et saaks arvutitaha.
j
Ja kus/ 25. mai 2014 07:48
m
maamiis / 24. mai 2014 21:36
m
Mis asi see veel on?/ 25. mai 2014 07:47
hotspot? Tõesti, mina pole kuulnudki.
m
maamiis / 24. mai 2014 21:35
tänapäeval ju igal jõnglasel nutikas .Seal haotspot sees, seega ka nett igal pool olemas
h
hehhe/ 24. mai 2014 21:40
see hotspot on koomas, kui lapsed seda jagavad :)
n
nina telefonis/ 24. mai 2014 20:46
ja iga ettepanekuga tunned ennast segajana,sest sinu tõttu võib mingi sots.meedia
kontakt jääda koheselt laikimata.Vanad tahavad ka positiivset tagasisidet ja kui seda ei ole ega tule,siis sulguvad ka enda maailma ja ärgu siis noored hiljem pahandagu.
s
suleline/ 24. mai 2014 20:46
Minule tundub,et tänased lapsed on uskumatult nõdrad olevused. Olen ilma tulnud 1979.1985 -1991 olid suvest suveni TPLja heinatöö. Vahest(mitte iga suvi) tulid veel põhutöö ja oma suhkrupeedi kõplamine koristamine. Enamuse nn vabast suvest veetsimegi taskuraha teenides. Mõeldes täna selle peale... ei kurda,ei kahetse.Enamik minuealistest on siiski mehe ja naised mitte s...hädad kes varvast vastu kivi kriimustades traumapunkti tuleb saata. (seadusi pole vist mõtet defineeridagi).
o
ohjah/ 24. mai 2014 20:21
Mina saan pensionile kui lapselapsed juba suured, 17-18. Siis vast enam ei saadeta maale vanaema juurde. Praegu ei saa neid võtta, töö ja veelkord töö, puhkuse aeg on ka napp, korraga ei antagi kõike kätte. Nii, et vanemad kasvatavad tänapäeval oma lapsi ise, vanaemad on nn. pühapäevavanaemad.

n
Noortele tehnikateadlastele./ 24. mai 2014 19:54
Jah, tehnika on mugav. Aga tean juba üsna mitut alkkooli juntsut, kes ei mäleta elementaarestki. Näiteks üks noorhärra arvas, et on kooliminekuks valmis, koolikott näpus, ise pidžaama väel. Teine tuli koolist jälle ilma koolikotita. Ema küsimusele, kus kott, vastas, ei tea, ei tule meelde. Loogiline, et eksite kõrvaltänavasse ära ilma GPS-ita. Teie veel elate, teie lapselapsed elevad, ei, ikka vegeteerivad küll saja aastasteks ehk, aga on see elu?
t
tipsi/ 24. mai 2014 19:20
Ei viitsi ma. Ka suvevaheajal maale minna tittesi hoidma....
m
misasi/ 24. mai 2014 19:27
1
1957/ 24. mai 2014 19:15
olen ma sündinud ja minus küll mingit nostalgianooti ei helise seda lugu lugedes,lausa vastupidi.Ma ei lähe ilma arvutita isegi paariks tunniks suvilasse ja pole oma lapsi ega lapselapsi ka kunagi kuhugi nn.maaõhku hingama sunniviisiliselt saatnud.See rohkem selline teema,et igaühele oma,onju.
i
istu terviseks/ 24. mai 2014 20:21
kaalud vast ka oma 120 kilo ja lapsed veidi vähem.
1
1957/ 24. mai 2014 19:11
on mu sünniaasta,aga ma ei näe küll mingit põhjust nostalgitseda.Oli ikka õudus ruudus,need nn. nostalgilised maasuved. Ma ei läheks prilma arvutita isegi suvilasse
n
noorte kaitseks/ 25. mai 2014 10:15
Mul sama sünniaasta ja mõtlen nagu sina. Elada tulen tänapäeval aga mitte minevikus. Minevikku peab ainult mäletama. On ikka vahe küll sellel, kas sa ainult mäletad minevikku või elad seal. Siinsed kommenteerijad ilmselt vihkavad tänapäeva. Õnneks või kahjuks, aga minu töö juures lihtsalt peab elama tänapäevas, oskama tehnikaga ümber käia ja oskama suhelda noortega. Noored teatavast ei eile minevikus.
n
noorte kaitseks/ 25. mai 2014 10:21
Lõpus läks kiirustamiseks. Mõtlesin tegelikult ... Noored teatavasti ei ela minevikus... .
t
to noorte kaitseks/ 24. mai 2014 19:10
sa ei mõtle ju seda, mis siin kirja panid, ometi tõsiselt?!
a
aegunud/ 24. mai 2014 19:10
30aastane pealkiri. Tänapäeva vanaemad ei ole veel pensionäridki, lapsed saavad minna ikka vanavanaemade juurde.
s
suusoojaks/ 24. mai 2014 18:01
Mul oli kolleeg, vanem mees. Kui me sõidus ei olnud, siis olime kontoris, arvuti taga. Minu kolleeg tundis arvuti taga suurt igavust! Tal ei olnud mitte midagi teha! Vaat see pani tõsiselt imestama. Tal oli laua peal terve maailm, põhjatu raamatukogu, meeletu hulk filme (noh internet ju!) - ja mehel oli igav!!!
Mees oli sellest põlvkonnast pärit, kes metsas ära ei eksinud ja "sai hakkama ilma tänapäeva tehniliste vidinateta".
k
Kõva mees/ 24. mai 2014 19:13
Õige mees on see, kes oskab tegevust leida ka arvutis ning oskab seda kasutada ning ellu jääda metsas.
t
to metsik naine/ 24. mai 2014 20:01
See polegi mingi ime. Ürita minuga kontakti saada ja pakun sulle ühe vinge loodusmatka, kus tõesti pole isegi lõkke süütamiseks paberit kaasas. Aga lõkkeid me teeme. Ei pea me rändama mingi arv kilomeetreid, aga metsikus looduses laeme akud ääreni täis. Juba puhtalt looduse ürgsus laeb. Kui tahad kõnnime mõnedkümned kilomeetrid ja leiame tõelised maakad, kes meile lahkelt ühistöö vastusaamisel maatoitu ja öömaja lakas lubavad. Jäta ainult meelde: Jutt on looduses viibimisest, mitte teki alla kippumisest.
m
metsik naine/ 24. mai 2014 19:32
Ma ei ole nii algeline, et naudiksin filme arvutist vaadates; ei ole nii rumal, et minu arvuti on mu elu; ei ole nii ego, et näen endas ilmatarka, kes peabki arvutis, arvutiga ja arvutile elama.
Tunnen kaasa neile, kes arvavad muud!
Tahaksin ka seda vanemat meest tunda! Et veenduda, et me ei olegi aborigeenid nn. reaalsest moemaailmast!
p
Paras/ 24. mai 2014 18:00

4
45a naine/ 24. mai 2014 17:57
jah mul olid ilusad suved,aga no tood pidi tegema ikka hullupoora.heinategu,aiamaa,lehmade koju ja karjamaale ajamine.mitmesaja tibupoja toitmine jne.aga jai aega ujuda ja mangida.lakas magamine oli muidugi koige vahvam.ma olin maalaps,kes viidi veidi eemale kulasse vanaema juurde.siis veel kolhoosiloomade jarelvalve jne.minu enda lapsed pole kunagi nii palju tood teinud.minu vanaema utles ikka,et arge lapsed maale jaage.tagant jarele moeldes,ei usugi,et nonda palju too kohustusi oli.aga kui meenutama hakata,olid ikka pikad ja ilusad suved.3 suvekuud olid ikka pikad,pikad,pikad
n
naine xx/ 20. juuni 2014 08:06
kadestan Sind, uskumatult toredad suved!!
h
hj/ 24. mai 2014 17:36
Lapsena oli maal tore, aga nüüd saan aru, et täiskasvanutele see vahva polnud. Füüsiline töö oli raskeja tüütu. Hea oli lapsed kolmeks kuuks jalust ära saata, aga vastutasuks tuli käia heina tegemas, rohimas ja kartulit võtmas/ panemas jne. Kahtlen, et tänapäeva vanemad viitsiks lapsehoidmist sel moel välja lunastada. Aga kui lastelaagrid on kallis, siis ma arvan, et kes viitsib otsida leiab maakohast mõned nooremad pensionärid, kes soodama hinnaga nõus võtma lapsi suveks. Miks mitte sellised programmid käivitada, kus kaks osapoolt kokku viiakse. Lapsevanemad, kes tahavad last mõneks ajaks väiksemasse linna või maakohta saata ja maapered, kes on valmis last võõrustama. Kontrollitud inimeste taust ja täpne ülevaade tingimustest ja kohustustest.
m
maamees/ 24. mai 2014 18:29
Idee küll ilus,kuid tänapäeva lapsed on parajalt probleemsed,sest neid on vastavalt koolitatud juba lasteaiast saati.Leida inimest,kes on valmis lapsi nõndamoodi suveks enda juurde võtma on oluliselt lihtsam,kui lapsi,kes ka sõna kuulavad.Seda tehniliste vahendite puudust maal,millega on harjutud,lühikese aja jooksul välja ei ravi.See on tõeline narkomaania,tean seda,sest,kui lapselapsed maale tuuakse,läheb vähemalt nädal,et panna neid tegema,või aru saama midagi muud,kui see on internet,telefoni mängud.Väga paljud lapsevanemad on läinud kergemat vastupanu teed ja on selle asja nii kaugele lasknud,peaasi,et laps ei segaks,kui pärast pikka tööpäeva rahus tahaks olla.Nn.nooremapoolsetel pensinäridel peab ikka kõva vaim ja närv olema.Loodetavasti on neid lapsi,kes ei ole interneti sõltlased enam,kui neid,kes seda on .Mul on kahegagi tegemist ja ,kui neid on mul maal viis,no on ikka paras peavalu,et vanemad nad tervelt ikka tagasi saaksid,kes ronib,kuhu pole vaja,kes kukub nina veriseks jne.,jne.
m
maamamma/ 24. mai 2014 17:27
Minu pool saavad küll lapselapsed hakkama ilma arvutita.Nad kasutavad seda ainult oma vanematega suhtlemiseks.Meil on siin nii lõbus ta tegemisi kuhjaga.Vanavanemad peavad olema hakkajad.Me käime naabertalus loomi abis toitmas ja samuti nende lemmikutega jalutamas.Samuti toimetame nende potipõllundusel,lapsed näevad,kuidas kurk või tomat valmis saab,kuidas tibud kooruvad munast ja kasvavas iga päev suuremaks.Ja õhtuti naudime seda külaelu kõigi naabritega koos.Käime looduses palju ja seda kõike linnalaste tervise huvides.
h
hobusega maalt/ 24. mai 2014 17:12
Asi saab alguse kodust, siin pole tegu mingi põlvkondade erinevuse ega erinevate huvidega. Lihtsaim moodus et laps püsib vakka ja kedagi ei sega on anda talle arvuti, ja nii lihtne see ongi. Edasi tulevad juba muud probleemid, arvutisõltuvus kus laps on täiesti omas maailmas, igasugune huvi puudumine et tegeleda koolis kasvõi kehalise kasvatuse tunnis 60m jooksuga, siis muud tõved. Kirjalik väljendusoskus, õigekiri ja mis tähtsaim on vast kõnekeel
p
Põhjus / 24. mai 2014 17:11
ongi selles, et tänapäeva lastele antakse liiga palju aega tehnika ees passimiseks.
Minu noorus põlves oli küll osadel arvutid olemas aga vähestel, siis polnud itimajandus nii kuum, kui praegu.
Meil liiguti toona õues kordades rohkem, polnud kunagi igav.
Kodus käidi vaid söömas või tuldi peale 9 koju nägu näitama ka siis naabri või lähedal asuvad noored käisid külas ja oldi uulitsa peal väljas.
Suvi ongi aeg selleks, kus tuleb võimalikult palju liikuda ja väljas olla ja võimalikult vähe toas passida.
k
kahjuks/ 24. mai 2014 17:06
on need maavanaemade ja -isade aeg eestlate jaoks jäädavalt möödas, pea ka eestlaste aeg. Lapsed ei tea oma isasidki, rääkimata vanavanematest. Tasapisi, kuid kindlalt sureb ka maaelu välja.
k
kahjuks/ 24. mai 2014 17:06
on need maavanaemade ja -isade aeg eestlate jaoks jäädavalt möödas, pea ka eestlaste aeg. Lapsed ei tea oma isasidki, rääkimata vanavanematest. Tasapisi, kuid kindlalt sureb ka maaelu välja.
c
caff/ 24. mai 2014 17:04
kui ilma GPSita enam kodumetsas orienteeruda ei oska, siis on loll valmis küll

n
noorte kaitseks/ 24. mai 2014 16:59
Minu meelest on siin tegemist põlvkondade vaheliste erinevustega maailma tajumisel. Vanemad inimesed püüavad noortele peale suruda oma maailmapilti. Samas on palju kirjutatud sellest, et paljud vanemad inimesed on tehnikavaenulikud. Näiteks metsa marjule või seenele minek. Peaks ju olema elementaarne, et tundmatusse kohta ei lähe välja ilma mobla või GPS-ta. Aga tee sa seda selgeks veidi vanemale tädile või onule. Noh olgu, pensionäridel on raha vähe, see on hea vabandus. Aga ikkagi, kui sul on võimalus istuda tugitoolis aga sina valid puust tabureti või hoopis seisad, siis selline suhtumine on pisut imelik. Vanmate inimeste suhtumine tehnikasse ongi just selline. Umbes nii, et unusta ära 21. sajand oma tehnika ja teaduse arenguga ja sukeldu möödunud sajandi keskpaiga helgesse õndsusesse. Ma tahan öelda, et aeg on teine ja inimesed on ka teised. Võrreldes möödunud sajandiga. Noored on sündinud klaviatuuri taga ja oskus elektroonikaga ümber käia on neil veres. Ja nad ei ole mitte hukas vaid lihtsalt teistsugused, nii-öelda oma aja lapsed.
e
EV/ 24. mai 2014 17:12
Jah, kes elab minevikuta (MINEVIKU KOGEMUSTETA), sellele on avatud kogu maailm! MUUDKUI AVASTA!
v
vaatleja/ 24. mai 2014 17:42
Ja neile tuleb kaasa tunda,et nad sellised on.Käisime metsas ja orienteerusime looduslike märkide järgi ja keegi ei eksinud ära,mobla polnud vaja ega teda polnudki ,rääkimata GPS-st.Oma aja lapsed jah,aga vaesekesed!
a
aga/ 24. mai 2014 23:08
mis siis saab, kui äkki mobla tühjaks saab, levimastis vool ära kaob - eksitegi metsa ära. Kõik see tänapäeva tehnika on väga hea ja vajalik, aga see ei põhjenda elementaarsete eluoskuste puudumist
v
viljandlane/ 24. mai 2014 16:24
Ma maksaks kullakoormaid kui saaks korraks selle kunagise kuuekümnendate-seitsmekümnendate maaidülli korraks tagasi!Tagasi vaadates tundub,justkui oleks alati paistnud päike ja kui siis tuligi vihma,oli see soe ning lühiajaline....küll oli vastik see heinategu siis,kuid kui valmis sai oli jällegi meeletu rahulolu.Vaatasin,kuidas metskitsed ädala peal söömas käisid hommikul ja õhtul....SUPER!Sellist tunnet ei tule vist enam kunagi......!
n
naine xx/ 20. juuni 2014 08:12
Samad mõtted, midagi lisada polegi!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee