Lauljatar Eva Vaino: minu tehtud hilbud üle ühe esinemise vastu ei pea (8)

"Võib-olla laval petab ära, aga reeglina minu tehtud hilbud üle ühe esinemise vastu ei pea. Need lähevad suhteliselt kohe ümbertegemisele või tagasi kangaks," ütleb lauljatar Eva.

"Aga mitu korda sa ikka ühe kleidiga laulad!"

Lauljatar Eva Vaino on õmblemisega sina peal juba väikesest peale: tema vanaema töötas nimelt käsitööõpetajana ning sundis ka Evat võrdlemisi varakult niiti ja nõela kätte võtma.

"Esimese asjana sai õmmeldud ikka nukkude kleite. Mul on siiani alles karbitäis barbisid koos mahuka garderoobiga, millest enamiku autor olen tõesti mina ise," tunnistab ta.

"Kõige vanem asi, mis mul siiani alles ning ka kasutuses, on üks seelik, mille õmblesin VIII klassi käsitöötunnis."

Siiski polnud see tund kooliajal tema lemmik. "Ma olen alati öelnud, et mulle ei meeldi mitte õmblemine ise, vaid need riided, mis ma sellest saan. Pealegi pidi käsitöötunnis tegema ka kõike muud ja näiteks kudumist ei salli ma üldse," lausub Eva.

Kuna aga teismelisena käis ta tihti kaltsukates, kust saadud riided polnud alati õiges suuruses, siis pidi ta neid parajaks tegema, ja nii see õmblemisoskus tuligi.

"Aga ma ei ole siiski õmblemist õppinud, nii et eks see esinemiskostüümide tegemine on suur katsetamine, mis võtab meeletult aega ja alati ei saa garanteerida, et kogu sellel vaeval üldse mingi tulemus on," arutleb Eva ning lisab, et isiklik õmbleja oleks praegu talle küll liigne luksus.

"Eriti kui arvestada seda, et ma vajaksin tema teenust võrdlemisi tihti, ja teiseks ei ole ma ka parim planeerija. Endale suudan ma samaks õhtuks kleidi valmis õmmelda, aga vaevalt et mõnel õmblejal nii vaba graafik on."

Kontserdilaval aluspesuta

Riiete õmblemiseks saab lauljatar inspiratsiooni puhtast õhust, ajakirjadest ja punastelt vaipadelt. "Tihti on mul kodus lihtsalt mingi kangajupp või seelik, millest annab kleidi teha, ja nii need asjad sünnivadki," tunnistab Eva.

"Õmblesin just ükspäev endale kevadise seeliku. Nägin sarnast oma stilistist sõbranna tööde hulgas, ja kuna täiesti juhuslikult vedeles mul kapis täpselt selle seeliku jagu kangast, siis saigi idee kiirelt teostatud."

Kõige keerulisemaks peab Eva õmblemise alustamist riidetükist – rõivaid ümber teha on palju lihtsam. "Valmis asi inspireerib alati millegagi, kuid ruutmeeter riiet seevastu mitte. Veidral kombel on mul laulude kirjutamisega sama lugu – ma ei oska ise puhtalt lehelt uut lugu kirjutada. Aga kui on näiteks neli takti midagi ees, siis ma teen kas või käte ja jalgadega selgeks, kuidas see edasi peaks arenema," räägib lauljatar, kes tänab õnne, et tema bändikaaslastele ta töömeetod sobib.

Nagu tegijal ikka, on ka Eval õmblustöödes apsakaid juhtunud. Kord tegi ta oma bändi kontserdiks kleidi, mis tuli ootamatult külgede pealt läbipaistev ja sinna alla ei olnud võimalik aluspesu panna.

"Natuke veider tunne oli suure saalitäie inimeste ees just nagu alasti seista," naerab ta ning lisab, et lapsepõlves oli ta kord üsna sarnases olukorras.

Nimelt tahtis ta II klassis diskole minna retuusidega, mis talle just olid kingitud. Kuid ema ei lubanud neid jalga panna, sest need olid liiga läbipaistvad. "Aga ma vahetasin ikkagi salaja kooli tualetis püksid ära, kuigi saali jõudes sain ka ise aru, et emal oli ikka õigus olnud," mäletab Eva.

Teksadega teatrisse ei lähe

"Just ükspäev meenutasin ka, et appi, kui nõmedalt ma ikka VI klassis riides käisin! Veider punasest velvetist ning mitu numbrit suurem triiksärk, kitsad mustad kõrge värvliga teksad ja mingid täiesti jaburad platvormsandaalid. Sel hetkel mõistsin, et kirjeldan endale ju tänapäeva täiesti klassikalist hipsterit," ütleb ta.

Eva tunnistab, et tegelikult ta moodi väga ei jälgi. "No natukene ikka, aga see on viimased aastad olnud selline, et üks aasta must-valge, siis mitmevärvilised riided, siis loomamustrid ja siis hakkab jälle otsast peale. Ma arvan, et moes midagi kardinaalselt uut enam juhtuma ei hakka – korduvad eelmised kümnendid ja eelnevalt loetletud värvigammad. Aeg-ajalt tuleb moodi ka midagi erakordselt koledat, nagu näiteks nüüdne sandaalimaania," mõtiskleb ta ning lisab, et tema päris kõigega ikka kaasa ei lähe.

"Tuleb arvestada oma loomuse ja kehatüübiga ning nii leiab ka endale kordumatu stiili."

Otseseid moeiidoleid Eval pole, kuid ta jälgib Ameerika diivade Beyonce ja Rihanna riietumisstiili. "Eestist meeldib mulle väga Leslie Laasneri ja tema kaasa Inga stiil. Nii palju, kui mina neid kuskil näinud olen, piidlen alati pikalt. Mine tea, mis nad minust juba arvata võivad," naljatab lauljatar.

Ta ise riietub aga vastavalt olukorrale – alates lõhkistest teksadest kuni piduliku tualetini välja.

"Balletti lähen ma vaatama eranditult maani kleidis. Tänapäeval on nii vähe võimalusi ennast viimseni üles lüüa, et ma ausalt öeldes ei mõista inimesi, kes teatris teksadega käivad. Minu meelest on see maitsetu ja lugupidamatu nii näitlejate kui ka teiste teatrikülastajate vastu," ütleb ta ning lisab, et on ka täielik kingamaniakk.

"Ma turnin suurima heameelega kõrgetel kontsadel – see on lihtsalt nii ajatult naiselik! Kuid see ei tähenda, et mul metsa seenele minekuks kummikuid ei jaguks."

Eva moesoovitused

• Šopake kirega! Kui teile midagi tohutult meeldib, aga see ei sobi mitte millegagi teie garderoobist, siis ostke ikkagi ära! Iga kord, kui seda kannate, olete sadu kordi rõõmsam, kui oleksite mingit mõttetut pluusi kandes, mis teile küll eriti ei meeldi, aga mis sobib teie koti või kingade värviga.

• Kandke käevangus armastatud poissi või tüdrukut, härrat või daami! See sobib kõigile – igas eas ja kaaluklassis ning ei lähe iial moest.

• Olge nii oma käitumises kui ka riietuses vastavalt naiselikud või mehelikud! Sellest midagi seksikamat lihtsalt pole.

Tiger Milk üle pika aja taas laval

Eesti elektroonilise muusika kvartett Tiger Milk, koosseisus Eva K, Allar Tiigi, Meelis Meri ja Ville Veering, avaldasid mai algul Soundcloudis uue loo "Don`t Tell Me". Tegemist on nende tänavu ilmuva teise kauamängiva esimese singliga. Laupäeval, 24. mail astub Tiger Milk klubis Tapper taas lavale, soolokontserti pole bänd andnud alates detsembrist 2012.

"Eelmisel aastal esinesime paaril festivalil, kuid peamiselt keskendusime uute lugude kirjutamisele, mis tulevad kindlasti ettekandele ka Tapperis," selgitab Meelis Meri.