Kristiina Ojuland: Eesti vajab kvaliteetset tööjõudu, kes võib olla pärit väljastpoolt Eestit (43)

Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki, kus elab kokku üle 500 miljoni inimese. Peale nende on viis ametlikku kandidaatriiki ja kolm potentsiaalset kandidaati. Kas te toetate Euroopa Liidu edasist laienemist ja kes võiksid olla järgmised Euroopa Liidu liikmed?

Olen alati toetanud Euroopa Liidu laienemist ja teen seda siiani. Liit ei peaks olema suletud riikide ühendus, sest see põhjustaks selle üldise stagneerumise. Euroopa Liidu üks tugevustest peab olema ajaga kaasas käimine, liites endaga riike, mis täidavad liikmeks saamiseks kehtestatud nõudeid. Euroopa Liidul on praegu viis kandidaatriiki, kellest minu arvates on potentsiaal kõige kiiremini liikmeks saada Islandil.

Euroopa on juba aastaid majanduslikus stagnatsioonis ja mitmed euroala liikmed endiselt raskes võlakriisis. Milliseid meetmeid tuleb Euroopa Parlamendil rakendada, et Euroopa Liit suudaks konkureerida USA ja Aasia tõusvate turgudega?

Kõik algab sellest, et Euroopa Liidu liikmesriigid oleksid läbipaistva majandustegevusega ning orienteeritud kaupade ja teenuste ekspordile, mis peab liidusiseselt olema endist viisi lihtne.

Kehtima peab järelevalve liikmesriikide riigieelarve üle. Oluline on ka see, et eurotsoon oleks tugev ja laieneks. Neid protsesse peaks toetama ühtne pangaliit.

Mainimata ei saa jätta ka tööjõupoliitikat, sest majandus ilma efektiivse ja mõtestatud tööjõupoliitikata ei kasva. Kindlasti peab Euroopa Liit tegelema sellega, et tööjõuturgu reguleerivat bürokraatiat oleks vähem. Samuti investeerima enam haridusse ja teadusesse, mis tagab kvaliteetse tööjõu.

Tööpuudus on praegu Euroopa Liidu üks kõige tõsisem probleem ja töötus ületab teatud riikides juba 25% piiri. Mida saab Euroopa Parlament ära teha tööhõive suurendamiseks?

Sellele küsimusele saab vastuse panna lühidalt viide punkti:

1. Madalate tööjõumaksude tagamine.

2. Vähem tööjõuturgu korrastavat bürokraatiat.

3. Tööjõu vaba liikumise võimaldamine ja edendamine.

4. Suurem investeerimine haridusse ja teadusesse, mis tähendab kvaliteetset tööjõudu.

5. Noorte tööpuuduse leevendamine – koostöö edendamine ettevõtjatega.

Eesti kõige suurem väljakutse on juba aastaid inimeste lahkumine välismaale ja madal sündivus. Mida tuleb riigi tasandil ja Euroopa Parlamendis ette võtta, et meie rahvaarvu kiire langus peatada?

Lahendus on tegelikult lihtne: Eesti poliitika peab muutuma inimkeskseks, mis põhineks rahva tegelikel vajadustel ning mille eesmärk oleks kujundada Eesti, kus kõik meist sooviksid elada. Euroopa Parlamendis tuleb seda poliitikat Euroopa tasandil edendada, sest parlamendis otsustatu mõjutab ka elu Eestis.

Eestis räägitakse tihti vajadusest palgata võõrtööjõudu. Samas töötavad kümned tuhanded eestimaalased välismaal, teistes Euroopa Liidu riikides. Kas teie hinnangul vajab Eesti võõrtööjõudu või tuleb meil pidurdada tööalast väljarännet ja tegutseda meilt lahkunud inimeste kodumaale naasmise nimel?

Teha tuleks mõlemat. Eesti vajab kvaliteetset tööjõudu, kes võib olla pärit ka väljastpoolt. Oleme ikkagi osa globaliseeruvast maailmast ja see on normaalne nähe. Kindlasti ootab Eesti tagasi inimesi, kes on siit mingil põhjusel lahkunud. Samas vajavad nad head elukeskkonda ja väärika palgaga töökohta, mis tagaks elamisväärse elu, millesse peab panustama siseriiklik poliitika.

Olete töötanud viis aastat Euroopa Parlamendis. Palun tooge välja vähemalt viis konkreetset näidet, kuidas aitasite tõsta Eesti ja Euroopa elanike heaolu.

1. Toetasin noortegarantiid, mis aitab neil pärast kutsekooli lõpetamist tööd leida.

2. Hääletasin selle poolt, et inimeste hoiused pankades oleksid rohkem garanteeritud.

3. Seisin internetivabaduse eest, ehk olin ACTA vastu.

4. Toetasin rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamist.

5. Toetasin liikumist "Igale lapsele pere" ja allkirjastasin üleeuroopalise lapse õiguste manifesti.