Teletornist saab nüüd trepi ja lifti asemel tulla alla ka köit mööda

"Mine pekki!" ahastas akrobaat Anni Veskimäe eile päeval 175 meetri kõrgusel Teletorni platvormi katusel äärest üle ronides. Ees ootas laskumine alla vaid köite abil.

Kui möödunud aastal avas Teletorn atraktsioonina võimaluse jalutada 22. korruse välisrõdul ümber platvormi, siis tänavu pakutakse kõrgust mitte pelgavatele külastajatele veelgi ekstreemsemat meelelahutust.

Juba nii-öelda servakõnd oli paljudele kõva eneseületus. Kui selleni üldse jõutigi. Räägitakse, et mõnel inimesel kadus pilt eest juba liftist väljudes. Nüüd saavad aga kõik hulljulged 175 meetri kõrguselt sooritada köiellaskumist.

See peaks korraliku adrenaliinivoo andma ka kõige julgemale kõrgusetalujale.

Teletorni verivärske atraktsiooni õnnistasid sisse Teletorni õuel peagi aset leidva suvelavastuse osalised – üks peaosatäitjaid, Teletorni maskott ETI ja lavastuses kaasa tegev akrobaat Anni Veskimäe. Kaasa elama olid tulnud lavastuse "Dara-Bara" lavastaja Anti Kobin ja peaosatäitja Elina Born. Viimane istus Teletorni kõrval muruplatsil ja ohhetas, et tema ei julgeks küll tornist laskuda.

Esimesena sai võimaluse kõrgusest graatsiliselt fotograafide ja telekaamerate ette maanduda ETI, kes tuli oma ülesandega suurepäraselt toime.

Kuna platvormi servale pääses laskujaid pildistama-filmima-vaatama vaid neli inimest korraga, pidi ETI mõni aeg hiljem veel teist ja siis koguni kolmandatki korda liftiga Teletorni kõrgustesse sõitma, et demonstreerida, kuidas laskumine täpselt käib.

Võib-olla oli maskott viimaks juba natuke väsinud ja tahtis kiirelt maa peale saada ning läks pisut hoogu – aga viimane nöörimööda allalibisemine päädis sellega, et julgestusköis kiilus kinni ja ETI jäi mõnekümne meetri kõrgusele rippuma. Ei saanud edasi ega tagasi.

Köiega laskumist korraldava firma instruktorid püüdsid teda küll igati õpetada, kuid köis oli kinni mis kinni.

ETI sai vast kümmekond minutit tulutult köie otsas kõlkuda, kui ilmataat kostitas teda veel ka korraliku paduvihmaga. Maskotikostüümi peitunud noormees talus vintsutusi aga stoilise rahuga.

"Ikka juhtub!" resümeeris ta, kui lõpuks vihmast märjana taas kindlalt kahe jalaga maa peal seisis.