Inimesed

Marilyn Monroe tappis Kennedyte korraldatud mürgisüst? (12)

Anna-Liisa Mets, 21. mai 2014, 07:00
Marilyn MonroeFoto: Reuters / Scanpix
"Bobby Kennedy oli võtnud oma südameasjaks Monroe suu kinni panna, ükskõik, mis selleks teha tuleb."

Filmitäht Marilyn Monroe surma 1962. aastal on seni teadaolevate andmete põhjal enesetapuks peetud. Nüüd aga väidavad uurivad ajakirjanikud Jay Margolis ja Richard Buskin oma äsjailmunud raamatus "The Murder of Marilyn Monroe. Case Closed" ("Marilyn Monroe mõrv. Juhtum on lõpetatud"), et tegu oli Kennedyte perekonna tellitud mõrvaga, vahendab Daily Mail.

Samal teemal

Põhjus peitunud selles, et Hollywoodi läbi aegade tuntumaid näitlejaid teadis USA tipp-poliitikute elust ja saladustest liiga palju ning kandis kogu selle konfidentsiaalse info oma päevikusse. Seepärast korraldanudki president John F. Kennedy ehk Jacki vend Robert Kennedy ehk Bobby näitlejanna mõrva. Bobby organiseeris koos oma naisevenna Peter Lawfordi ja Marilyni psühhiaatri Ralph Greensoniga mürgisüsti, mis tappis Marilyni. Raamatu autorid väidavad, et paljastused on absoluutselt vettpidavad, sest põhinevad pealtnägijate tunnistustel ja intervjuudel.

"Bobby Kennedy oli võtnud oma südameasjaks Monroe suu kinni panna, ükskõik, mis selleks teha tuleb. See oli kohutavaim asi, mis ta oma elus ette võttis ja mina olin piisavalt sõge, et nõustusin selles osalema," paljastanud süütundest puretud Lawford autorite sõnul pärast Marilyni surma.

Mõrva otseseks tunnistajaks on kiirabitöötaja James C. Hall, kes viibis sündmuskohal hetkel, kui doktor Greenson mürki otse Monroe südamesse süstis, murdes selle käigus brutaalselt naise ribi.

Mõlema venna armuke

Bobby Kennedy sattus Hollywoodi staari võrku 1962. aasta suvel, kui vend Jack ta Los Angelesse saatis, et mees veenaks Monroed Jacki jahtimisest loobuma. Jack oli Marilynist tüdinud. Kuid staariga tutvudes ei suutnud Bobby ka ise ta võludele vastu panna ja lõpetas Marilyni voodis. "See polnud Bobbyl plaanis, aga samal õhtul, kui ta oma venna õhutusel Marilyniga rääkima läks, armus ta naisesse ja nad veetsid öö meie külalistemajas," rääkinud Lawford hiljem.

Santa Monicas asuv Kennedyte külalistemaja oli juba ammusest ajast Jacki armupesa – just seal võttis ta vastu oma erinevaid näitlejatest armukesi. Nüüd, Marilyni armununa, oli käes Bobby kord. Armulugu oli tuline ja kirglik ning paar kohtus väga sageli.

Nii jättiski Marilyn Jacki rahule, nagu too soovinud oli, kuid keskendus Bobbyle, hakates meest telefonikõnedega pommitama. Bobby lubas näitlejannale, et hülgab oma naise Etheli ja abiellub temaga, kuigi tegelikult polnud see tal kunagi plaanis: vennad Kennedyd kohtlesid Hollywoodi menukaimat staari nagu lihatükki, tõsiseid plaane neil temaga polnud.

Saatuslik tüli

Kuna Bobby Kennedy teadis, et Marilynil on peale kõigi teiste suhete afäär ka oma psühhiaatri Greensoniga, oli Bobby esimene samm valetada arstile, et Monroe kavatseb selle suhte paljastada. Greenson ei saanud suhte avalikukstulemisega aga kuidagi riskida: see oleks lõpetanud tema karjääri ja mehe trellide taha saatnud. Nii olid Bobby Kennedy ja tema kaasosaline Peter Lawford leidnud endale mehe, kes soovis staari kõrvaldamist sama tulihingeliselt kui nemad ise.

Bobby külastas Marilyni tema Brentwoodi kodus viimati 4. augustil 1962. aastal – naise surmapäeval. Bobby saatja Lawford jõi õues basseini ääres vahuveini, kuni Bobby majas sees naisega rääkis. Nende jutuajamine kujunes kümneminutiliseks vaidluseks, mille lõpus muutus Marilyn hüsteeriliseks ning lubas taas pressile kõik ära rääkida. Bobby omakorda nõudis, et Marilyn ta igaveseks rahule jätaks.

Kuna Marilyn ei tahtnud sellise alatu hülgamisega leppida, haaras ta karjudes väikese noa ja ründas Bobbyt. Kisa peale maja juurde naasnud Lawford sisenes täpselt enne saatuslikku hetke ja lõi noa naise käest maha.

"Bobby arvas vahejuhtumi järel, et peaksime kutsuma kohale doktor Greensoni," meenutas Lawford hiljem.

Seejärel Bobby lahkus, kuid naasis hiljem ühega oma kahest kriminaalse taustaga ihukaitsjast. Esmalt lükkas Bobby endiselt majas viibinud Marilyni põrandale pikali, seejärel tulistas kaasasolnud ihukaitsja naist uinutipüssist. Kuni Monroe uimasena põrandal lebas, otsisid Bobby ja Lawford läbi naise maja, lootuses leida kompromiteerivat materjali sisaldava päeviku.

Uinuti polnud aga piisavalt tugevatoimeline ja Marilyn hakkas toibuma. Et teda uuesti vaigistada, hoidsid Kennedy ihukaitsjad Marilyni kinni ja toppisid ta rahusteid täis. See toimis – Marilyn ei ilmutanud enam mingit vastupanu.

"Võtke ta hingamisaparaadi alt ära!"

Kiirabitöötaja James Edwin Hall, kes esimesena südaööl sündmuskohale jõudis, tõstis Monroe voodist põrandale ja alustas südamemassaaži. "Ta oli voodis alasti, ei mingit tekki. Ei mingeid klaase ega alkoholi. Kui me kohale jõudsime, olid ta hingamine ja pulss peaaegu olematud, ta oli teadvusetu," rääkis Hall hiljem.

Marilyni öökapil olevad ravimipurgid olid kõik korralikult suletud, mis on enesetapu puhul ebatavaline. "Kui ma tema kohale kummardusin, veendusin, et tegu pole üledoosiga. Ta polnud oksendanud. Tema suust ei tulnud vähimatki ravimilõhna, mis on teine tüüpiline üledoosi sümptom," meenutas Hall.

Kiirabitiimil õnnestus Marilyni hingamine taastada, kui nad sisestasid tema kõrri plasttoru, mis aitas hapnikul kopsudesse pääseda. Kiirabiarsti abi Murray Liebowitz toimetas sündmuskohale hingamisaparaadi ja Marilyn ühendati sellega. Kui mehed hakkasid aga staari kiirabiautosse toimetama, ilmus uksele Greenson. "Mina olen tema arst! Võtke ta hingamisaparaadi alt ära," öelnud ta.

"Ma mõtlesin vaid, et issand jumal, mis tal arus on?! Mul on siin masin, mis teeb suurepärast tööd, hoiab inimest elus. Miks kannatanu selle alt ära võtta?!" rääkis Hall.

Aga ta kuuletus ja paigaldas Marilyni hingamisteedesse taas peenikese plasttoru, mille kaudu tuli õhku naise kopsudesse puhuda tal endal. Greenson aitas abitut südamemassaaži tehes justkui kaasa, kuid vajutas Marilyni rindkerel järjepidevalt valesse kohta.

"Ma tean, et mõned arstid pole kiirabitööga harjunud, aga see mees oli täielik kobakäpp. Ütlesin, et liigutame nüüd, sa võid temaga kiirabiautos edasi töötada – aeg oli otsa saamas ja ma tahtsin naise elu päästa," rääkis Hall, kuidas ta taipama hakkas, et selle arstiga pole asjad päris korras.

Seepeale avas Greenson aga oma koti ja võttis välja hiigelpika nõelaga süstla. "Ta täitis selle, otsis nagu tõeline amatöör ribide vahel õiget kohta ja virutas siis nõela Marilyni rindkeresse. Aga koht oli vale, nõel tabas roiet. Selle asemel, et uuesti proovida, surus Greenson lihtsalt tugevamini süstlale – ikka kogu jõuga, kuni naise üks ribidest murdus," kirjeldas Hall.

Kiirabi järel sündmuskohale saabunud politseinikega hiilis kuriteopaigale tagasi ka Peter Lawford. Seega oli Marilyni mõrval kokku viis tunnistajat: kaks kiirabitöötajat, kaks politseinikku ja Kennedy naise vend Lawford. Kolm neist – Lawford, Hall ja Liebowitz – on hiljem tunnistanud, et Greenson tappis Marilyni mürgisüstiga nende endi silme all.

Kuigi lahkamisel Marilyni kehalt süstlajälgi ei leitud, on Hall kindel, et see jäi arstidel lihtsalt märkamata või lihtsalt ei tahetudki seda suurt nõelajälge naise ühe rinna all märgata.

Miks segasele surmale põhjalikku uurimist ei järgnenud? Põhjus peitub raamatu autorite arvates selles, et Los Angelese toonane politseiülem William Parker oli Bobby Kennedy organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise poliitika suur austaja ja mätsis asja lihtsalt kinni. Organiseeritud mõrvast sai aga ametlikult enesetapp.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee