Inimesed

Aigi Vahing: "Läheb vaja päris suurt probleemi, et teised seda märkaks." (16)

LISA KOMMENTAAR

eha19. mai 2014, 10:07
Inimene MÕTLEB oma elu nii keeruliseks, et ei suuda hetkegi nautida ennast ja oma EDULISI tegevusi maailmas. Kurb. Suur osa vist on ikka see eestlase EDULUGU! Sind ei ole olemas kui sa ei tule tagasi kodumaale edulooga. Siis naasedki koju suure depressiooniga ja kirjutad MIKS sa täiega feilisid. ASI EI OLNUD MINUS VAID SELLES ET MA KUKKUSIN SÖÖMA! SÕIN SEAL LIIGA PALJU JA MAGASIN TÄHTSAD KOHTUMISED MAHA! edu igalsammul... enesehaletsemise tiiiiitel läheb... AIGILE
kt21. oktoober 2014, 07:10
Saad aru, inimene ei pane ise endale mõtteid pähe. Osa inimesi on teistsuguse närvikavaga. Kui enesehaletsuse mõtted üle pea kokku löövad, siis selline inimene tegelikult ei naudi olukorda, aga ta ei oska ka midagi muud teha. Ta ei oska võidelda nende mõtete vastu. Nad ongi õnnetud hinged ja nende elusaatus võibki olla eneseotsimine. Mul on tütar, kes puberteediea alguses haigestus õigel ajal diagnoosimata depressiooni (mis on kahjuks meil suguvõsa poolt tugevalt geenides), see omakorda oli päästik anoreksia tekkeks. Nüüd, pärast kolme aastat võitlust, on üks tema lahendus see, et ta räägib oma haiguse tekkest ja ei häbene, et on olnud haige, kuid paranemas. Ta ei haletse ennast, vaid lihtsalt räägib - sama ka Aigi Vahing. Märksa hullem on, et osa inimesi ei saa õigel ajal abi ja toetust ning kui nad just söömishäiresse ei sure, on nad paranedes kibestunud ja sarkastilised - eha, see on ohumärk, et oled just selline. Tegele endaga.
lihtsalt 18. mai 2014, 22:05
üks väga õnnetu hing tundub
ei leia oma elule muud põhjendust kui ennast otsida
ambitsioonid olid liiga suured ja võimed vähesed
juba Ameerikasse minek oli viga
arvas,et lööb läbi seal näitlejana,aga keegi ei tundnud sootuks huvi ta vastu
nüüd ongi ainuke võimalus seal lilleorus teistega koos ringimänge mängida ja positiivset karmat koguda
mitte elamine18. mai 2014, 20:04
ei nõua julgust vaid mitteelamine siis oled nagu sipelgapesast välja heidetud sipelgas universumiga vastamisi
meestest ma18. mai 2014, 19:59
noh olla18. mai 2014, 19:58
nagu kevadine kass se tuleb loomulikust aga olla inimene nõuab vaimset arengut ja enesepiiranguid kas seda on vaja ma ei tea kui tungi pole mis teha
suur18. mai 2014, 19:49
osa naistest on psüühiliselt ebastabiilsed noh nad täidavad oma sotsilset rolli aga ikkagi
kasskarlotte18. mai 2014, 10:58
Mind huvitab, kuidas selline isekas ainuüksi iseendaga tegelemine karmale mõjub. Vist mitte väga hästi.
nojah16. veebruar 2018, 14:03
Hästi mõjub.
Sa ei saa aidata kedagi teist, kui sa ei saa kõigepealt iseendaga hakkama.
mari18. mai 2014, 08:27
Ma ei saa aru inimestest, kes väidavad, et elu oli neil edukas, võimalused karjääriks olemas aga nad ei kasutanud seda. Mis mõttes? Elamise julgusest jäi puudu. Ja mingid sisemised heitlused-kellel neid ei oleks. Abi oleks ehk meditsiinist rohkem, kui üle mõtlemisest.
jajah 18. mai 2014, 00:26
olen näinud tema tantsulaadseid liigutusi new yorgi tänavail(video ringles mingil ajal) ja selle andetu akti nägemine pani lausa silmad valutama.traumeeriv vaatepilt.
ühesõnaga jutt on tal väga suur,aga ometi ei näe ma temas sisu.
sisuks ongi eneseotsingud?
filosoofiamerre võivad sukelduda need,kellel kuskilt kõrvalt mingi papp niriseb.
eesti mees17. mai 2014, 22:46
Aigi -jää iseendaks, just sellisena sa oledki kõige parem
nii noor naine näeb nii vana välja17. mai 2014, 20:02
Aga kui tõesti on leitud õige TEE, siis edu!
Koperdasin minagi sohus, kuni leidsin TEE, (47.a.) mis viib TÕENI, loodan hakata ELAMA.
Edu Sullegi.
kommetaatoritele17. mai 2014, 19:21
Kui kommenteerite, siis palun kasutage oma anonüümsuse garanteerimiseks järgneval lingl olevat veebilehitsejat:
https://www.torproject.org/projects/torbrowser.html.en
heh17. mai 2014, 18:00
kas see on see narkomaan kes ameerikast tagasi Eestisse saba jalge vahel tuli?
Huvitav17. mai 2014, 17:57
Kas peaks oma vaimsete huvide rõhutamiseks ka inglispärase nime võtma?
Aga muidu igati asjalik teemapüstitus : mida me siin ilmas siiski tegema peaksime? Ja vastus sõltub sellest, mismoodi suhtuvad inimesed surma. Budistide jaoks pole surm inimese lõpp, vaid ainult üks elu teiste hulgas (kui just ei saada valgustunuks ja lõpetatakse kehastumine), mistõttu nad taluvad rahulikult kannatusi, teades, et see tuleb inimese arenemisele kasuks. Materialisti jaoks on surm lõplik ja tema proovib võtta siin ilmas kõike nii palju kui suudab. Põhimõtteliselt tuleb oma elu igati eetiliselt elanud materialisti isegi rohkem hinnata, kui näiteks budisti, sest tal pole sellist "seljatagust", pole oma arusaamade järgi lootust mingile jätkuvale eksistentsile. Kuigi praegusel ajal on neid, kes üldse mingisse kõrgemasse jõusse ei usu, üpris vähe, kui küsitlusi uskuda.
Ideaalne oleks oma elu elada, tehes tööd, milleks on kutsumus ja anda endast parim oma lähedastele. Just eetikaga seotud probleemid on need, mis takistavad ja on viinud ummikusse inimkonna arengu. Paljas tehniline progress ei päästa meid tupikust.