Hirvo Surva: "Minu suurim laulupeoelamus? Kui üks väike tüdruk tegi kalli ja sosistas mulle kõrva, et onu, tee ruttu uus pidu, ma tahaks nii väga tagasi tulla." (4)

Koorijuhi Hirvo Surva esimene laulupeoelamus pärineb aastast 1970. Toona seitsmene Hirvo seisis laulukaare all ja dirigendipuldis oli Gustav Ernesaks. Juba praegu on püütud Survale külge pookida Ernesaksa mantlipärija tiitlit, kuid mees ei taha sellest midagi kuulda. Mis sest, et ta on tõusnud noorte- ja üldlaulupidude dirigendipulti 1991. aastast. Tänavu esimest korda on ta üldlaulupeo "Aja puudutus" kunstiline juht. Surva tunnistab, et tema ja koorimuusika on lahutamatud ja palju muud sinna vahele ei mahugi.

Käisid koolis Kohtla-Järvel, mis oli toona ja on ka praegu suuresti vene keelt kõnelev linn. On sul meeles sinu esimene laulupeokogemus, kui korraga oli ümberringi nii palju eestlasi ja kes veel millegipärast viimase laulu ajal püsti tõusid?

Esimest korda käisin ma laulupeol 1970. aastal, kus ma ainult ei laulnud, vaid ka tantsisin. Seega nii tantsisin kui ka laulsin. Nii et mul platsilt suure peo vaatamise kogemust väikse poisina polegi. Kuigi ema oli mul ju koorijuht ja isa laulis, aga nendega lihtsalt peol ma kaasas ei käinud. Ent tõelise elamuse mõttes on hästi meeles aasta 1980, kui ma olin laulupeol oma esimese kooriga ja sain laulda Ernesaksa ja Vettiku käe all. See oli tõeline elamus.