Savisaar peab Krimmi referendumit piisavalt legitiimseks (82)

Vikerraadio saates "Euroopa valib" tõstatus Ukraina teema siis, kui Savisaarelt küsiti, kas ta soovitaks võimaluse korral Venemaa poliitilisele ladvikule de facto Krimm Ukrainale tagasi anda.

Savisaar vastas, et ta pole kindel, kas Ukraina oskab Krimmiga midagi enam peale hakata. "Ei tea, kas ka Venemaa oskab. Seda näitavad lähiaastad. Krimmis näitas Ukraina võimetust lahendada kriisiolukordi ja omavahelisi vaidlusküsimusi," rääkis Savisaar. "Pärast seda, kui Krimm on oma referendumi teinud, on protsess muutunud pöördumatuks. Veider oleks seda ette kujutada teisena," lausus ta.

Kui saatejuhid küsisid konkreetselt, kas Krimmi referendumit tuleb seega pidada legitiimseks, vastas Savisaar: "Referendum oli küllalt legitiimne, et temasse uskuda. Olgem julged ja võtkem neid asju tõsiselt." Põhiküsimuseks peab Savisaar hoopis seda, et Krimm endaga hakkama saaks, et inimestel oleks toit ja vesi tagatud. "Need küsimused on vaja lahendada, mitte teoretiseerida suurte üle," rääkis Savisaar.

Ida-Ukrainas on olukord Savisaare hinnangul lausa nii segane, et ta soovi üldse mingit hinnangut anda. "Ida-Ukrainas on üks põhiküsimus. Tuleb lõpetada madistamine, kus inimesed hukkuvad. Asi peab tänavapoliitikast taas üle minema diplomaatide kätte. Siis on lootust, et asi maha rahuneb."

Eestile ei näe Savisaar sõjalist ohtu juhul, kui riik toimib ühise löögirusikana. "Eesti peab suutma ennast igas olukorras ise kaitsta. Peab suutma, et ükskõik, kust suunast meil on oht, et elanikud oleks üheskoos lojaalsed ja kaitseks Eestit. Kui selle saavutame, ei ole kellelgi erilist huvi meile kallale tulla. See ei lõppeks hästi."

Eesti peaks oma kaitsepoliitikas olema Savisaare arvates aktiivsem, aga mitte lootma, et Eestit aitavad Ameerika sõdurid ja NATO jõud. Samas tõdes ta, et NATO vägede saabumine Eestisse on tubli tunnustus.

"Peame ise sisemiste jõududega olema paremal kaitsepositsioonil. Kui oleme tugevad ja meis on sisemine ühtsus, siis pole sõjaohtu," märkis Savisaar.