Kes on kes põhjamaises krimikirjanduses?

Raamatukauplustes vallandus sel kevadel põhjamaise krimikirjanduse buum – põnevikud potsatavad lettidele peadpööritava tempoga, vanadele lemmikutele Henning Mankellile ja Jo Nesbøle on lisandunud trobikond Eesti lugejale vähe tuntud autoreid. Võib-olla on moevoolul seos menukate Skandinaavia telesarjadega, mida meil riburada pidi näitab ETV?

Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter lausub, et televisiooni Skandinaavia-lembus on küllap enim mõjutanud rootslase Henning Mankelli Wallanderi-sarja müügiedu (BBC seriaali "Wallander" on näidanud ka ETV). Kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer rõhutab, et Skandinaavia põnevikud viiski esimesena laia maailma just Mankell ja praegugi ilutseb Rahva Raamatu põnevike müügitabelis kaks tema teost – "Riia koerte" kordustrükk ja "Käsi". Kirjastajate sõnul on meie praegune buum mujal maailmas juba mõned aastad tagasi aset leidnu järellainetus. Üleilmne Skandi-krimi hullustus vallandus pärast Mankelli kaasmaalase Stieg Larssoni "Millenniumi"-triloogia menu.

Kuid see, et letid on põhjamaisest krimist tuubil, ei tähendavat automaatselt, et kõik need raamatud ka maha müüakse. "Kirjastamiseski käib mood lainetena ja pärast Larssonit hakkasid kõik Skandinaavia suurkirjastused oma autoreid müüma lausega: "See on järgmine Stieg Larsson." Enamasti on see aga lihtsalt reklaamlause. Eduka asja tuules saab midagi sarnast müüa natuke aega, aga sama edukaks ei saa see kunagi," nendib Tauno Vahter.

Moeröögatuse tuules hakkasid meiegi kirjastused Skandinaavia krimiromaane kokku ostma. "On mõned Skandinaavia krimikirjanikud, kes müüvad korralikult ka Eestis, neid on umbes ühe käe sõrmede jagu. Kuid pärast Larssonit mingist "megabestsellerist" näidet tuua ei ole," sõnab Vahter.

Hästi müüb peale Mankelli ka Norra staar Jo Nesbø, samuti läks Eesti lugejale peale Lars Kepleri esikteos "Hüpnotisöör". Samas pole Kepleri järgmised romaanid enam nii menukad olnud. Vahteri sõnul on piisavalt põhjamaiseid autoreid, kes jäävad lettidele seisma ja toovad kirjastusele kahjumitki. Vahter märgib, et kui mõned Rootsi ja Norra autorid lähevad Eestis kenasti kaubaks, siis veidral moel on huvi meie lähima naabri Soome kriminullide vastu peaaegu olematu.

Krista Kaera sõnul on põhjamaiste krimikirjanike plussiks sotsiaalsus, psühholoogiliselt huvitavad tegelased ja head olustikukirjeldused. "Viimastel aastatel on küll ennustatud, et huvi sedalaadi krimikirjanduse vastu saab kohe otsa, aga seni pole need ennustused täitunud," on Kaer optimistlik ja oletab, et vähemalt paar aastat lugejahuvi veel jätkub.

"Vastupidi, pidevalt tekib uusi kirjanikke, kes püüavad ka natuke teistsugust lähenemist kasutada."

Peale ülimenuka Henning Mankelli annab Varrak välja ka Jo Nesbø teoseid. Tema viimane tõlge "Soomussüda" on kõrgel kohal ka raamatukaupluste edetabelites. "Nesbøst on saanud tõeline rahvusvaheline täht. Tema "Lumememme" järgi tehakse Holly­woodis filmi," kiidab Kaer.

Põhjamaise krimiromaani välimääraja

• Meeleolu loob juba esikaas – tüüpiline on lumisel väljal kössitav üksik maja, mida tunnistab välja külma kätte jäetud inimese siluett.

• Lakooniline jutt. Ülearuseid sõnu reeglina ei pruugita. See-eest kalduvad tegelased tihti filosoofilistele mõtisklustele.

• Isiklikest deemonitest, eraelu sasipundardest, kõikvõimalikest hädadest ja haigustest murtud detektiivid, kes kaeblemise ja nukrutsemise kõrvalt imekombel ka kuritegusid lahendavad.

• Tugev sotsiaalne kallak. Üksteisest võõrandumine, ühiskonnas oma kohata jäämine, rassism ja sallimatus – sellest võrsuvadki roimad.

Henning Mankell – Rootsi krimi grand old man

Erakordselt viljakalt Rootsi krimikirjanduse suurmeistrilt Henning Mankellilt (66) on meie poelettidel värske trükk menuromaanist "Riia koerad".

Samuti ilmus hiljuti lühijuttude kogumik "Käsi", mis on Kurt Wallanderi seeria viimane (Mankell on kinnitanud, et rohkem Wallanderi-romaane ei tule). Melanhoolne ja põdur Ystadi linnakese superdetektiiv Wallander on meie televaatajale tuttav ETV ekraanil jooksnud BBC seriaalist. "Riia koeri" on näidatud ka sarjas. Selles romaanis leiavad verdtarretavad sündmused aset Lätis. Meie naaberriigist leiab Wallander endale ka oma elu suurima armastuse Baiba.

Mankell on poliitiliselt väga aktiivne ning ka tema romaanides pole Rootsi heaoluühiskonna probleemidest pääsu – luubi all on võõraviha, multikultuursus, sihi ja eesmärgita noored, poliitilised äärmusrühmitused. Tõbise Wallanderi autor võitleb nüüd ise vähiga ja kirjutab Briti lehe Guardian kolumnistina oma üleelamistest.

Mankelli raamatud teevad rõõmu kõigile, kes eelistavad üleloomuliku kallakuga või üle vindi keeratud mõrvalugudele lihtsaid ja realistlikke. Tema roimad on usutava ja loogilise sündmusteahela tagajärg. Miinuseks on pidevad kordused ja kohati tüütuks kiskuv heietamine ühiskonna valupunktidest. Viimaste lehekülgedeni põnevuse hoidmise asemel pöörab kirjanik tähelepanu mõrtsuka motiivi põhjalikule selgitamisele.

Norra superstaar – Jo NesbØ

Jo Nesbø (54) on praegu laias maailmas ilmselt tuntuim Skandinaavia krimiautor. Eesti keeles ilmus hiljuti tema Harry Hole seeria kaheksas raamat "Soomussüda". Nesbø kangelane Harry Hole on pealtnäha tüüpiline põhjamaise krimiromaani detektiiv – suhtesasipuntras ägav paadunud alkohoolik. Siiski on Nesbø suutnud oma raamatutesse tuua piisavalt ka ameerikalikku hõngu – talle on omane vaibumatu pinge, välkkiired sisupöörded, verdtarretav vägivald ja sarimõrvarid.

Kuigi Holel ei vea naistega ja viinakurat ähvardab tema karjääri rikkuda, on temaski Ameerika superkangelastele iseloomulikku – ta näib kõiki ootamatusi ette nägevat ja tuleb surmaheitlustest alati eluga välja. Sestap pole ime, et Nesbø vastu on huvi ilmutanud ka Hollywoodi filmitööstus. Enne kirjanikuks hakkamist töötas majandusharidusega Nesbø ajakirjaniku ja börsimaaklerina.

Mari Jungstedt tõi roimad Gotlandile

Ka rootslanna Mari Jungstedti (51) puhul pole pääsu Stieg Larssoniga võrdlemisest – nagu Larssoni "Millenniumi"-romaanides, pakuvad ka Jungstedti raamatutes politseiuurijatele konkurentsi uudishimulikud ajakirjanikud. Inspiratsiooni on Jungstedtile andnud reporteritöö Rootsi raadios ja televisioonis.

Eesti keeles on nüüd saadaval tema esikromaan "Silmale nähtamatu", mille tegevuspaigaks on Saaremaast vähem kui paarisaja kilomeetri kaugusel asuv Gotland. Saareidülli rikub naisi jälitav sarimõrvar. Saarega seob Jungstedti Visbyst pärit abikaasa ning ka oma suvepuhkust tavatseb kirjanik veeta Gotlandil.

Krimikuninganna Karin Fossum

Kui Jo Nesbo vajaks enda kõrvale valitsejannat, sobiks imehästi tema kaasmaalane Karin Fossum (59). Norra krimikuningannaks teda kutsutaksegi. Fossumit on eesti keelde juba üsna heldelt tõlgitud.

Viimane pärl tema sulest on "Carmen Zita ja surm", sealgi tegutseb detektiiv Konrad Sejer. Erinevalt Wallanderist ja Holest pole Sejer hädine alkohoolik. Vastupidi – ta on vanamoodne ja viisakas leskmees, kelle suurim pahe on harv sigaret või klaasike viskit.

Enne oma kirjanikukarjääri töötas Fossum haiglates, hooldekodudes ja narkosõltlaste rehabilitatsioonikeskustes ning see on tema teostesse jälje jätnud. Neist hoovab peale põnevuse ka lohutavat inimlikkust.

Erik Axl Sund – verevennad kirjanduses

Erik Axl Sund on pseudonüüm, mille taha peidab end autorite duo – Jerker Eriksson (40) ja Håkan Axlander Sundquist (49). Sundilt on värskelt poelettidel psüühiliselt lõhestatud peategelase Victoria Bergmani triloogia kolmas raamat "Püütia õpetused".

Nii nagu Lars Kepleril, kelle taga peidab end samuti autorite paar Alexander ja Alexandra Ahndoril, on ka Sundi pärusmaaks tume psühholoogiline triller.

Eesti Päevaleht on kirjutanud, et enne uue romaani kallale asumist kaanivad Jerker ja Håkan õlut ja panevad kondikava paika. Seejärel asuvad nad kordamööda kirjutama – üks punase, teine sinise kirjaga.

Unni Lindell – veel üks ajakirjanik

Norra kirjanikult Unni Lindellilt (57) ilmus hiljuti eesti keeles "Mesilõks". Lindelli sulest on sündinud detektiiv Cato Isaksen. Cato on tüüpiliselt põhjamaine – tema eraelu on lootusetult sõlmes. Isakseni seiklustest on Norras tehtud ka draamasari. Nagu mitmed teised põhjamaise krimi tähed, töötas Lindell üle kümne aasta ajakirjanikuna.

Melodramaatiline Camilla Läckberg

Rootslanna Camilla Läckbergi (39) "Kiviraidur" peaks, nagu kõik teisedki tema teosed, olema eriti meelepärane naislugejale. Peale kriminaalse sündmustiku areneb seal alati ka värvikas ja emotsiooniküllane suhteseebiooper. Läckberg on öelnud, et esimese krimiromaani avastas ta isa riiulist juba plikapõlves ja sellest ajast peale on need olnud tema suurim kirg.

Rootslanna mõrvalood leiavad aset idüllilises Lõuna-Rootsi suvituslinnakeses Fjällbäckas, kust Läckberg pärit on. Staardetektiivi osas on tema teostes pereisast uurija Patrick Hedström, keda tihti aitab kirjanikust abikaasa Erika.

Enam kui 30 keelde tõlgitud Läckbergilt on eesti keeles ilmunud kolm romaani, neist värskeim tänavu lettidele jõudnud "Kiviraidur".

Islandi täht Yrsa SigurÐardÓttir

Islandi kirjanikult Yrsa SigurÐardÓttirilt (50) eesti keeles ilmunud "Kolmas märk" sai sel kevadel järje romaaniga "Kes teisele hauda kaevab".

SigurÐardÓttiri mõrvalugude läbiv kangelane on kaunis advokaat Thora Gudmundsdóttir, kes samuti õnneks või kahjuks tüüpilist Skandinaavia hädavares-detektiivi sugugi ei meenuta. Ehitusinseneri haridusega kirjanik on abielus ja tal on kaks tütart.