EMAILVES JA POEG: «See, et Emailves lubab mul olla mina ise, ongi ta suurim kingitus,» tõdeb Aapo Ilves emadest jutustavas raamatus «Suurim kingitus emalt». Pildil on Ilvesepere – Aapo ja Tiina – tabatud Räpina koolimaja ees. Foto: Raigo Pajula (foto raamatust «Suurim kingitus emalt»)
Inimesed
11. mai 2014, 10:00

Kirjanik ja muusik Aapo Ilves: "Raju Emailvest võib kohata ka autoroolis." (2)

"Mõni aeg tagasi ostis ta sportliku kabrioleti ja kimab sellega nüüd ringi, nii et tulejutt taga," kirjeldab kirjanik ja muusik Aapo Ilves oma ema vastvalminud raamatus "Suurim kingitus emalt".

"Teinekord tuleb teda manitseda, et 80 km/h pole siiski linnaliikluses või veel hullem, värskelt küntud põllul aktseptitav."

Tegelikult soetas Emailves ehk Tiina Ilves kabrioleti juba mõni aasta tagasi – kui ta pensionile läks. Praegu sõidab Emailves ringi hoopis masinaga, mille ostis talle

Aapo, ning ei satu enam nii tihti sportauto rooli. Aga ikkagi peab Aapo alatasa oma ema manitsema.

"Ta võib suhteliselt kõvasti pedaalile vajutada ning seda olenemata teest ning autost," kinnitab Aapo, kuid lisab, et päris põllul pole ta ema ikka ringi rallinud.

"See oli kunstiline liialdus."

Jõledale lõunaunele ei sunnitud

Aapo meenutab, et oli lapsepõlves pigem omaette hoidev laps ning on lasteaiakasvatajast emale siiani tänulik, et too kasvatajatööd lasteaiast koju ei toonud ja laskis pojal omaette nokitseda. "Või siis võttis mu lasteaeda kaasa küll, aga lubas iseseisvalt kord suuremate, siis jälle väiksemate laste juures jõlkuda. Pluss asjaolu, et jõledale lõunaunele ei sundinud ta mind kunagi," jutustab mees raamatus.

Emailves on Aapot alati toetanud: "Olgu see siis kooliaegne uitmõte minna Tartusse Elleri kooli muusikat õppima või mõni muu saatuse keerdkäik. Mingit karmi emakätt, mis suunaks mind üht või teist eriala juurde, pole olnud."

Siiski on igati ontlik Aapo saanud lapsena emalt ka riielda ja nuhelda. "Kõige radikaalsem karistus oli see, kui mind korraks nurka seisma saadeti," muheleb mees, tõdedes, et tihti sellist asja ei juhtunud.

Nurkasaatmistele eelnenud pahandusi Aapo paraku ei mäleta.

Kodus pole tabusid

Kuna Ilveste koduses keeles tabusõnu pole, võib pere omavaheline suhtlus kõrvaltvaatajale tunduda üsna äge.

"Me armastame vennaga (Aapost seitse aastat noorem Tulvo Ilves – P. P.) mõnikord naeratades ropendada," möönab Aapo, et vägisõnade pildumine on koduses pereringis täiesti tavaline nähtus.

Lõuna-Eesti patrioodina tuntud Aapo ja ta vend viskavad vahel nalja ema päritolu üle. "Kassilegi panime Helü nimeks, et narvakas, nagu ema koomuski pärast vahel hüüame, seda püüdlikult välja hääldada saaks."

Koos elatud aastatest hoolimata tunnistab Aapo, et tegelikult on tal ema loomust ja olemust väga raske analüüsida. "Ta on kogu aeg olemas olnud – ei sekku, aga on kogu aeg olemas," kirjeldab Aapo.

15 jutustust emast raamatus

Emadepäeva eel trükikojast väljunud raamatus "Suurim kingitus emalt" avavad lugejale oma lapsepõlvealbumid Eri Klas, Imbi Paju, Eerik-Niiles Kross, Laine Randjärv, Margit Sutrop, Marina Skulskaja, Kristjan Maaroos, Ott Lepland, Aapo Ilves, Reno Hekkonens, Anni Arro, Hanna Ild, Heili Klandorf, Iiris Viirpalu ja Viktor Romanenkov.

"Need on kõige ilusamad Eesti lood. Kõiki emasid, kellest raamatus juttu, ühendab üks: järeltulijaist on siinsamas Eestis sirgunud targad, tublid, tugevad ja tegusad inimesed," rõõmustab raamatu koostaja Kristel Kossar.