Üritused

Eurovisioni-eksperdid: põhjusi, miks Tanja edasi ei pääsenud, on kindlasti mitu (54)

Nataly Koppel, Piret Parik, Jaanus Kulli, 8. mai 2014 07:00
Mart Normet Foto: TEET MALSROOS
Normet: oleme hämmeldunud!

"Oleme siiani täiesti hämmeldunud ja üllatunud, et finaaliuks suletuks jäi. Tegu on päris kindlasti selle Eurovisioni kõige keerulisema etteastega ja me ise oleme sellega hästi rahul," rääkis Eesti delegatsiooni juht Mart Normet ERRi raadiouudistele.

Normeti arvates oli Tanja poolfinaali esinemine kõikidest läbimängudest ja proovidest parim. "Me olime järjest kindlamad, et finaalikoht peaks olema tagatud, aga maitse üle ei vaielda ja väga raske on erinevate kultuuride vahel otsustada, mis kusagil meeldib," lausus ta.

Normet rääkis Raadio 2 saates "Silmad lahti", et varasematel aastatel on olnud poolfinaalis tugevamad esitused. "Seetõttu on eilne väljajäämine seda suurem üllatus," tõdes ta.

Kõige ootamatum oli Normeti hinnangul San Marino edasipääsemine. "Ei osanud seda laulu tähelegi panna," tunnistas ta.

Samal teemal

Paadam: liiga palju pruuni

"Tanja on üks meie paremaid artiste, kes oli Eurovisioni laval väga tubli ja tegi oma tööd suurepäraselt," on ka endisel "Eurolaulu" kauaaegsel produtsendil Juhan Paadamil Tanja kohta öelda vaid häid sõnu. Paadam, kellele tavaliselt ei meeldi midagi ennustada, uskus seekord, et Eesti saab finaali edasi.

Samas ta tunnistab, et ei mõista "Eesti laulu" kontseptsiooni ega saa aru, miks minnakse suurele rahvusvahelisele laulukonkursile sellise suhtumisega, et võtame lihtsalt osa. "Eurovisionile peab minema võitma! Usun, et Tanja läkski seda tegema, kuid kas ka meeskond, kes temaga kaasa läks? Meil oli nii, et artist läks võitma, meeskond osalema," arvab Paadam.

"Tanjaga oli kaasas üsna suur tiim, aga tahaks küsida, kellele see viimane sõna seal jäi, kes võttis enda peale vastutuse?" ei saanud ta aru, kes lõpuks Eesti esinemise eest vastutas: kas Eesti delegatsiooni juht või "Eesti laulu" produtsent.

Paadamilgi oli kahju, et Tanja lavakujunduses kasutati liiga palju pruuni värvi. "Pruun värv ei sobi televisiooni, Tanja lihtsalt uppus seal laval ära. Sära oli vähe. Tervikuna telerežii polnud kõige tugevam, näiteks Rootsil oli see küll viimase peal – iga võte oli ideaalne."

Pihlamägi: esimesed poolfinaalis esitatud lood läksid veidi aia taha

Raadioajakirjaniku ja Eurovisioni lauluvõistluse eksperdi Olavi Pihlamäe arvates ei saanud Tanja lugu finaali edasi, sest Eesti sattus esinema väga tugevasse poolfinaali ja seekord ei olnud seal sellised riike nagu Soome ja Iirimaa, kes meile tavaliselt punkte jagavad. "Võib-olla sellepärast Tanja ei kogunudki nii palju hääli, et edasi pääseda," oletab Pihlamägi.

"Meie järel esines kohe ka Rootsi, kes visuaalselt erines meeletult Eestist. Nende perfektne etteaste võis meie loo lihtsalt ära süüa," selgitab Pihlamägi. "Rootsil oli ehmatavalt hea valgusrežii, lihtsalt vapustav!" kiidab ta.

"Meie lavaline valgus oli hoopis midagi muud: telliskiviseinad, puitpõrand… Ühesõnaga, pruuni ja beeži värvide kasutamine ei andnud numbrile midagi juurde. Ka kaameratöö ei olnud kõige parem ning minu meelest jäid Tanja efektsed tõsted vaateväljast välja," tundub Pihlamäele, et televaatajateni ei jõudnud lauljatari tugevamad küljed.

Pihlamäe arvates läksid kõik esimesed poolfinaalis esitatud lood veidi aia taha ning ka Tanja sattus laulma esimesse pabinalainesse. "Alles pärast Rootsi etteastet rahunesid artistid maha," ütleb Pihlamägi.

Tema arvates ei saa kuidagi mööda vaadata ka sellest, et nii Rootsis kui ka mujal riikides tõmmati Tanja ja Loreeni loo "Euphoria" vahele pidevalt paralleele ja võrreldi neid. "Reeglina kaudselt sarnased lood ei saa kõrgeid hindeid." lisas Pihlamägi. "Aga vaatamata kõigele, mis ma üles loetlesin, oli Tanja esitlus korralik, ta tegi oma tööd väga hästi ja talle ei ole midagi ette heita," kiidab ta.

Pilvre: lugu oli tahtmatu koopia

Helilooja Priit Pajusaar avameelitseb: "Mulle tundus, et selle loo meloodia ei olnud väga kütkestav." Samas meeldis talle väga lavašõu: valgus, tants, kaameratöö – kõik oli tema meelest tasemel. "Imestasin, kuidas Tanja suudab sellise liikumise juures nii hästi laulda," kiidab Pajusaar. Temagi uskus, et Eesti lugu saab finaali. "Aga ilmselt on suures Euroopas inimeste muusikalised maitsed siiski nii erinevad, ei ükski ennustus ei pea paika," arvab Pajusaar.

Osolin: visuaalne külg jäi hakituks

"Minu arvates laulis Tanja oma laulu väga hästi ja ka tantsu osas polnud märgata mingeid apsakaid. Nii et esituse taha finaalist pudenemine küll ei jäänud," usub muusikahuviline Olav Osolin. "Pigem võis probleem olla kas laulus, mis polnud kuigi omapärane, või siis lavastuses ja koreograafias, mis võis jääda hiigelsuure lava jaoks liiga hõredaks. Tanja esituse unikaalsus ei pruukinud telepubliku teadvusesse jõuda," arvab Osolin.

"Oli tegelik põhjus, mis ta oli, aga fakt on see, et eurolaval kõige rohkem tööd teinud artistipaar jäi finaalist välja. See tundub muidugi ülekohtune, kuid selline see šõubisnis juba kord on. Ma ise loodan, et Eurovisioni jälginud proffidele jäi Tanja esitus meelde, nad said aru, kui võimekas see lauljatar tegelikult on ning see avab talle tulevikus ukse laia maailma. Sest Tanja on seda igal juhul väärt!" ei kahtle Osolin Tanja andekuses.

Priit Pajusaar: ärgem võtkem seda liiga tõsiselt. See on ju meelelahutusüritus!

"Ärgem võtkem seda asja liiga tõsiselt," soovitab helilooja Priit Pajusaar suhtuda Eurovisioni lauluvõistlusesse kergemalt. "Ma usun, et iga artist, kes läheb Eurovisonile, peaks seda võtma mänguliselt, mitte minema sinna, hambad ristis, ainult võitma," leiab Pajusaar, et inimesed ei tohiks unustada, et tegemist on meelelahutusliku ürituse, mitte spordivõistlusega.

Pajusaar rõhutab, et inimesed ei tohiks unustada seda, et Tanja lugu valis välja kõigepealt "Eesti laulu" konkurssi žürii ning pärast seda hääletasid televaatajad ise selle esimeseks. "Ma usun, et Tanja jaoks on kõik teed lahti ning ta võtab oma esinemist Eurovisionil kui kihvti seika oma elus," loodab Pajusaar.

Helilooja Glen Pilvre, kes kirjutas koostöös Priit Pajusaarega Neiokõstele loo "Tii", Kreisiraadiole "Leto sveti" ning

jäi kaks korda nendega Eurovisioni ­finaali uste taha, tunnistab, et Neiokõste ebaedu mõjus 2004. aastal kui külm dušš, kuigi see ei olnud mingi maailmalõpp.

Ta usub, et ka Tanja ei võta finaalist väljajäämist suure õnnetusena. "Mina ei näe selles mingisugust tragöödiat – see on lihtsalt šõu, kus ei tasu end kaotajana tunda," toetab Pilvre Tanjat.

"Tanja on nii suure kogemusega artist, et olen sada protsenti veendunud, et temasugune energiapall ei lase end sellest kõigutada," on Pilvre veendunud.

Triinu Taul: kui läks nii, siis läks nii

Ansambli Neiokõsõ liige Triinu Taul mäletab, et 2004. aastal finaalist väljajäämine oli küll väike pettumus, kuid kuna neil oli nii tore seltskond, siis ei võtnud nad seda üldse tõsiselt. "Kui läks nii, siis läks nii. Eurovision on ikkagi šõu ja ­pidu, mitte eluküsimus," muheleb ta.

Tanjale soovitab Triinu aga finaalist väljajäämist mitte väga südamesse võtta. "Neid kordi tuleb veel ja veel ning ma arvan, et Eesti publik armastab teda ikkagi. Mujal maailmas toimuvat ei saa võtta nii tõsiselt!"

Peeter Jõgioja: Tanja pole milleski süüdi

Trummar Peeter Jõgioja usub, et Eurovisioni ­finaalist väljajäämine ei muuda laulja jaoks midagi.

"Kui ma panen ennast tema olukorda ja ta oleks enda kirjutatud looga läbi kukkunud, siis see oleks tagasilöök. Kuid praegusel juhul näitab see pigem helilooja kui esitaja nõrkust," arvab mees. "Igal aastal panen ma tähele, et kui läheb halvasti, siis kiputakse vigu otsima küll minevikust, esinejatest, lugudest jne. Tegelikult on Eurovision iga kord natukene erinev. See aasta läks nii." Omast kogemusest meenutab Jõgioja, et kuigi ka Neiokõsõl ei õnnestunud pool­finaalist edasi saada, siis meedia tähelepanu kestis ikka edasi. "Olime seal kohapeal praktiliselt nädala veel ning andsime intervjuusid igale poole, nii et selles mõttes midagi halvasti ei läinud," lausub ta.

Pettunud Jõgioja ei olnud, kuna Eurovisioni kogemus muutis tema elu kardinaalselt. "Kõige pealt tuli Vanilla Ninja kontsert, siis minu esimene trummišõu ja sealt edasi olen ma juba kümme aastat tegutsenud. Mine tea, mis muutusi see võib tuua ka Tanja ellu. Igal juhul peab olema valmis igasugusteks asjadeks."

Janika Sillamaa: Tanja võttis sellest loost välja mitte 120, vaid lausa 200 protsenti!

"Kahju oli muidugi, et ma Dublinis lõppvõistlusele ei pääsenud," meenutab oma ebaedu 1993. aastal Janika Sillamaa, kui ta Ida-Euroopa uutele riikidele korraldatud poolfinaalis looga "Muretut meelt ja südametuld" viiendaks jäi ning seega finaali ei jõudnud.

"Seda enam oli kahju, et eelennustuste ja kohalike ennustuste arvestuses olin ma poolfinaalis oma lauluga lausa esimeseks pandud. Selles mõttes oli see muidugi üllatus (ja loomulikult ebameeldiv üllatus), et ma edasi ei pääsenud. Natuke nutsin ja natuke oli kahju," ütleb Janika naerdes.

Küsimusele, kas Tanja oma looga väärinuks edasipääsu, vastab Janika otse, et ta pole diskomuusika austaja. "Ütlen ausalt, et see lugu ei meeldinud mulle algusest peale. Aga mulle kohutavalt meeldib Tanja. Mulle väga meeldib, kuidas ta laulab ja tantsib. Selles mõttes oli see väga hea esitus. Aga eks need lood olegi sellised natuke eurotümakad. Selles mõttes oli ta õiges kohas. Ning minu meelest võttis Tanja sellest loost välja mitte 120, vaid 200 protsenti. Lihtsalt väga hea koreograafia, väga hästi esitatud, väga hea kostüümivalik. Üldse oli kogu stilistika väga paigas. Selle peale võib ainult uhke olla!"

Varem on finaalist välja jäänud:

1993 Janika Sillamaa,

"Muretut meelt ja südametuld"

2004 Neiokõsõ, "Tii"

2005 Suntribe, "Let’s Get Loud"

2006 Sandra Oxenryd, "Through My Window"

2007 Gerli Padar, "Partners In Crime"

2008 Kreisiraadio, "Leto Svet"

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee