Hoolimata suitsukatteks üles kruvitud sooneutraalsuse retoorikast, on kooseluseadus sisuliselt homopartnerlusseadus ehk seadus, millega antaks homosuhetele õiguslik tunnustus, justkui need oleksid perekonna ja abieluga moraalselt võrdväärsed. See on vaieldamatult keskne eesmärk, mida see seadus teenib. Seega on ka selge, et seaduse läbisurumine lähtub homoliikumise survest ja on vaheaste homoaktivistide püüdlustes suruda läbi ka homoabielu.
Kahtlemata lähtub kooseluseaduse läbisurumise püüdlus lisaks mõjukatele homoorganisatsioonidele ka mitmete mõjukate välisriikide ja Euroopa Liidu survest. Nii mõnedki saatkonnad on sekkunud otseselt Eesti siseasjadesse, püüdes mõjutada meie poliitikuid kooseluseadust rahva vastuseisust hoolimata vastu võtma. USA on avalikult teatanud, et nn homoõiguste eest seismine kõikjal maailmas on üks tema välispoliitilistest prioriteetidest ning mõne aasta eest osalesid kohalikud USA diplomaadid isegi homoparaadil.
Mil viisil on aga USA ja teised väljastpoolt Eestit lähtuvad jõud meie kuulekaid poliitikuid antud küsimuses mõjutanud ja survestanud, seda on raske öelda – ehk kuuleme sellest kunagi järjekordse Wikileaksi laadi paljastuse järel. Kahtlemata oleks skandaalne, kui nii Eesti Päevalehe kui ka Postimehe juhtkirjades antud vihjel, nagu sõltuks liitlaste toetus meie julgeolekule sellest, kas kiidame ühiskonnana homosuhted heaks või mitte, ongi tõepõhi all. Välisriikidest lähtuv survestamine on seda piinlikum, et Eesti vabariigil ei ole mitte mingisugust juriidilist kohustust homosuhteid õiguslikult tunnustada.
2. Kes oleksid võitjad, kui kooseluseadus vastu võetakse? Milles nende võit seisneb?
Kahtlemata võidaks sellest kõige rohkem homoliikumine, sest seaduse läbisurumise teel saadaks homosuhetele ühiskondlik tunnustus. Kindlasti rõõmustaksid kooseluseaduse vastuvõtmise üle ka need, kes on huvitatud meie ühiskonna kõlbeliste aluste õõnestamisest ja seeläbi meie rahva elujõu nõrgestamisest. Ajalugu on ju korduvalt kinnitanud, et igale rahvale on kõige suuremaks ohuks mitte välisvaenlane, vaid tema enese moraalne lagunemine ja allakäik, võime kadumine teha vahet voorusel ja pahel.
3. Kes kaotavad kooseluseaduse vastuvõtmise korral? Milles kaotus seisneb?
Kooseluseaduse vastuvõtmine oleks järjekordne samm meie ühiskonna kõlbelise lagunemise teel ja sellest kaotaks kogu ühiskond. Nagu me lääneriikide kogemustest teame, on homopartnerluse seadustamine homoliikumise püüdlustes alles esimene suurem samm. Järgmiseks hakatakse nõudma: vaenu õhutamise keelu laiendamist nii, et selle abil saaks karistuste ähvardusel sundida vaikima kõik inimesed, kes homosuhteid moraalselt heaks ei kiida; abielu ümberdefineerimist, et see hõlmaks ka homosuhteid; ettevõtjate karistamist, kes ei nõustu pakkuma homopaaridele oma teenuseid. See puudutab otseselt õhtujuhte, muusikuid, toitlustajaid, peoruumide omanikke, hotelliomanikke, kes keelduvad "homopulmade" teenindamisest; homopaaridele täieliku (st ka täiesti võõraste laste) lapsendamise õiguse andmist; koolidesse homopropagandistliku õpetuse sisseviimist, et meie lastele ja lastelastele õpetataks kohustuslikus korras, et homosuhted on igati normaalsed ja moraalsed, ning sellest keelduvate õpetajate kõrvaletõrjumist.
Seega mõjutab kooseluseaduse läbisurumine vahetult ja tõsiselt iga meie ühiskonna liiget ning eriti valusalt hakkab see mõjutama paljusid inimesi, kes homosuhteid moraalselt heaks ei kiida.
4. Kas ja kuidas arvestada erinevate huvigruppide hääli seaduse vastuvõtmisel?
Praegu toimuv näitab, et paljud riigikogu liikmed ei pea oluliseks rahva häält kuulata – nad on demokraadid üksnes näiliselt. Ligi aasta eest esitasime riigikogule petitsiooni, mille allkirjastas rohkem kui 38 000 inimest, kes väljendasid ühist seisukohta, et homosuhete õiguslik tunnustamine perekonnana on väär ja lubamatu. Ja ometi ei tehta sellest välja, nagu ei olekski midagi toimunud. Meie ülesandeks on poliitikuile meelde tuletada, et nende kohus on olla rahva teener, mitte võõraste väärtuste paelesuruja.
5. Kas kooseluseadust saab käsitleda homopropagandana ja selle toetajaid homopropaganda teenistuses olijatena?
Kahtlemata on kooseluseaduse läbisurumise püüdlus osa homopropagandast – niivõrd, kui määratleme selle püüdlusena kujundada homoseksuaalse käitumise suhtes positiivset ühiskondlikku kuvandit, et saavutada homosuhete ja homoideoloogiliste püüdluste suhtes ühiskonna heakskiit ja tunnustus. Et kooseluseadus teenib sellist ideoloogilist eesmärki, seda ei eita ka justiitsministeerium ega kooseluseaduse läbisurumise eestvedajad.
6. Kas olete kooseluseaduse vastuvõtmise poolt või vastu?
Loomulikult olen ma ühemõtteliselt selle vastu, just nagu on kümned või koguni sajad tuhanded teisedki nii eesti kui ka vene rahvusest eestimaalased. Ainuüksi Eesti Kirikute Nõukogu, kes on väljendanud kooseluseaduse suhtes selget vastuseisu, esindab sadade tuhandete inimeste häält. Kuid kuna homosuhteid peavad puhtalt loomuseadusele tuginedes ebamoraalseks ka paljud mittekristlased, on selle seaduse vastu olevate inimeste hulk tõesti väga suur. Nõnda tähendaks seaduse läbisurumine kahtlemata teadlikku ühiskonna lõhestamist.
7. Mis muutub konkreetselt teie elus kooseluseaduse vastuvõtmise/vastu võtmata jätmise korral?
Olles Eesti vabariigi kodanik ja kasvatades oma lapsi siin riigis, ei oska ma lahutada oma elu Eesti ühiskonna elust. Homoliikumise nõudmiste tõttu hakatakse ülejäänud inimeste elementaarseid põhiõigusi koomale tõmbama ja survestama nii nende veendumustevabadust, südametunnistusevabadust, sõnavabadust kui ka vabadust otsustada oma laste kasvatuse üle.
Ärgem unustagem, et juba eelmise aasta kevadel püüdsid homoaktivistid meie kampaania "Kaitskem üheskoos perekonda!" tõttu survestada õiguskaitseorganeid vaenu õhutamise süüdistuse alusel minu ja mu kolleegide suhtes karistusseadustiku paragrahvi 151 alusel menetlust algatama. Siis ei läinud see neil läbi, aga kindlasti sooviksid nad näha, et meid, kes me seisame loomulike moraalsete tõekspidamiste eest, mida nad ei jaga, hakataks selle eest karistama. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper on hiljuti esinenud ka vastavasisulise üleskutsega, öeldes, et homoseksuaalide "õiguste pisendamine" (loe: homoliikumise püüdlustele vastuseisu väljendamine) peaks olema karistatav. See on ka üks põhjustest, miks kümned tuhanded inimesed on kooseluseaduse vastu otseselt välja astunud ja teevad seda edaspidigi – me ei ole nõus meie ja meie laste õiguste ja vabaduste allutamisega homoliikumise nõudmistele.
9. Milliste sammude astumist kavandate, kui kooseluseadus vastu võetakse/jäetakse vastu võtmata?
Ennekõike loodame, et kui meie riigis võimu juures olevatel inimestel on säilinud mingisugunegi austus demokraatlike ideaalide suhtes, siis ei läbe nad siiski kümnete tuhandete inimeste otseselt väljendatud seisukohtadest lihtsalt vastutustundetult üle sõita.
Seepärast suhtleme ka parlamendiliikmetega ja selgitame neile, et tulenevalt põhiseaduse paragrahvist 27 on neil kui põhiseaduslikule korrale truudust vandunud inimestel otsene õiguslik kohustus kaitsta perekonda kui rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alust ideoloogiliste rünnakute ja ümberdefineerimise püüdluste eest, sest põhiseaduse mõtte kohaselt on perekond mehe ja naise liidul rajanev ühendus.
Samuti selgitame poliitikuile varjamatult, et kui nad kõigest hoolimata kooseluseaduse poolt hääletavad, siis teeb SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kõik endast oleneva, et kümned või koguni sajad tuhanded inimesed mäletaksid nende valikuid ka järgmiste riigikogu valimiste eel ning jätaksid neile oma toetuse andmata. Nii peaksid asjad demokraatlikus riigis toimima: kui poliitikud eiravad rahva tahet, ei ole nad rahvaesindajateks sobilikud.
Kuid kui kõik muud võimalused on ammendatud ja neist ei ole abi, siis tuleb kutsuda inimesi perekonna institutsiooni ja ühiskonna kõlbeliste aluste kaitseks Toompeale meelt avaldama. Loomulikult on kahju, kui poliitikud, kes demokraatlikke ideaale ei austa, viivad oma käitumisega praegusel niigi raskel ajal üha uute ühiskondlike lõhenemiste ja vastanduste tekkimiseni.
Kommentaarid