Reimo Mets | Perekonna sildi all kiusatakse vähemusi (40)

Kooseluseaduse algatus on tingitud õiguskantsleri 23.05.2011 saadetud kirjast justiitsministeeriumile, milles ta nentis, et praegune olukord on põhiseadusega vastuolu. Justiitsministeerium on seadusalgatust ette valmistanud juba 2009. aastast ning küsinud nii erakondade kui ka ühiskondlike organisatsioonide arvamust. Praegu riigikogu menetluses olev 40 saadiku eelnõu on sündinud suuresti just seda eeltööd ja peetud arutelusid aluseks võttes.

2. Kes oleksid võitjad, kui kooseluseadus vastu võetakse? Milles nende võit seisneb?

Kogu ühiskond võidab sellest, kui kõik on õnnelikumad. Inimesel peaks olema õigus olla õnnelikus suhtes, mida riik tunnustab ja riik peaks selleks tegema kõik, et see nii saaks olema.

3. Kes kaotavad kooseluseaduse vastuvõtmise korral? Milles kaotus seisneb?

Mitte keegi ei kaota mitte midagi. Ainuke, mis Eestis ära kaob, on sallimatuse mentaliteet, mis lubab meid liigitada sarnaseks Putini-Venemaaga.

4. Kas ja kuidas arvestada erinevate huvigruppide hääli seaduse vastuvõtmisel?

Demokraatia ei seisne mitte enamuse tahte pealesurumises vähemusele, vaid vähemuste õiguste tagamises. Vähemused peavad olema demokraatias kaitstud, mitte diskrimineeritud.

5. Kas kooseluseadust saab käsitleda homopropagandana ja selle toetajaid homopropaganda teenistuses olijatena?

Kampaaniat, mis praegu on perekonna ja traditsiooni kaitsmise sildi all taas käima lükatud, saab käsitleda vähemuste tagakiusamise ja diskrimineerimisena ning ideoloogilise võitlusena vähemuste vastu. Kurb on lugeda, kuidas end kristlaseks pidavad inimesed on valmis nõiajahi korras lõkked süütama ja inkvisitsioonikohut pidama hakkama. Praeguses Eestis on riik ja ühiskonnakorraldus kirikust lahutatud, kuid ikka püütakse elu ja seadusi ette kirjutada piiblist lähtuvalt. Ma nimetaksin seda propagandaks ja vaadates, kui vähe retoorika ja võtted erinevad Venemaa poolt Krimmi või Ukraina suunal kasutatavast, tuleb masendus peale.

6. Kas olete kooseluseaduse vastuvõtmise poolt või vastu?

Jah, olen seaduse poolt.

7. Mis muutub konkreetselt teie elus kooseluseaduse vastuvõtmise/vastu võtmata jätmise korral?

Olen lubanud, et seaduse vastuvõtmise päeval lähen ja panen kirikusse küünla.  Mulle isiklikult pole vaja ühtegi seadust siin riigis, sest oskan elada ka ilma regulatsioonita – mul ei ole vaja veeseadust, et osata juua või karistusseadustikku, sest ma ei kavatse toime panna mõrva.  Oluline on, et seadused oleksid olemas siis, kui neid vaja on – kui juhtub midagi ootamatut.  Just sellist kaitse õigust ja võimalust hakkabki see seadus paljudele peredele pakkuma.

8. Mis muutub seaduse vastuvõtmisel eluga Eesti riigis?

Usun, et Eesti astub mitte sammukese, vaid teeb lausa hüppe demokraatlike riikide edetabelis edasi ja seda esimese endise NSVLi vabariigina. Tavakodanikule on tema õigused paremini kaitstud ning võimalus end ja oma peret probleemide vastu paremini kaitsta.

9. Milliste sammude astumist kavandate, kui kooseluseadus vastu võetakse/jäetakse vastu võtmata?

Kui võetakse vastu, kavatsen kindlasti registreerida ja naljaga pooleks loodan, et 100 aasta pärast pannakse mulle internetti ausammas.  Kui jäetakse vastu võtmata, siis jätkan tööd, kuni see on vastu võetud. Ma ei ole allaandja tüüp.