Foto: Ave Maria Blithe
Blogid
29. aprill 2014, 20:06

Minge New Yorgi Per Se! (11)

Jah, New Yorgis on tõesti sellise lustaka nimega restoran, mis võitis just maailma restoranide edetabelis 30-nda koha. Tegemist on hoopis prantsuskeelse ütlusega, mis maakeeli tähendab ´´ise´´.

Per Se pakub üheksakäigulist mekutamise menüüd circa $300 dollari eest, aga kuna enamus portsjoneid on mikroskoopilised, nagu näiteks teelusikatäis kaaviari, siis tuleb koduteel tühja kõhu vältimiseks kulutada veel üks viiekas pizzalõigu peale.

Olen restoranides töötanud ja muidugi ka üsna pidev klient olnud. Mulle pole kunagi meeldinud selline molekulaar kulinaaria, kus mingi looduses esinev hea tooraine harutatakse aatomiteni lahti, kleebitakse siis super soustiga imetillukeseks suupisteks kokku tagasi, puistatakse kullaga üle ja serveeritakse nagu maailmaimet. Muidugi kasseeritakse heausklikelt kundedelt astronoomiline summa selle kretiinsuse, vabandust, kreatiivsuse eest. Isegi Donald Trump, kes ometi endale sellist luksust võiks kolm korda päevas lubada, vapustas kunagi eliit restoranide maailma, kuulutades ´´palun tooge mulle parem üks aus praad kartulipudruga´´.

Minu tagasihoidlik arvamus on, et enamus super chefid ehk söögi solkijad mängivad toiduga lihtsalt selleks, et furoori tekitada. Nagu moodne kunst, kus andest enam lihtsalt ei piisa, tuleb teha häppeningusid ja purki sittuda.
Kes nüüd arvab, et ma nii peene toidu peale pirtsutades olen kindlasti mingi tüüpiline ameerikalik burgerite ja koolade manustaja, see eksib. Mulle meeldib ehe toit, mida võimalikult vähe käsitletud. Eriti oma aia juurvili ja salatid. Tomat maitseb nagu tomat, oakaunad on hõrgud nagu värske rohi. Lihatoidud, mida kergelt grillil säristatud. Ühesõnaga kõik selline menüü, kus peamine maitse on asja võimalikult looduslähedane algstaadium, mitte sodiks keedetud, ära paneeritud ja keerulistesse kastmetesse uputatud. On ju teada, et maailma eri köökides puistatakse just kõige viletsamad lihatükid üle kõige teravamate vürtsidega ja smooritakse vahel mitu päeva. Ilus värske tailihatükk vajab aga minimaalset käperdamist.

Loomulikult käivad sellistes super nooblites kohtades einestamas rikkad mehed, keda tavatoit enam ei huvita ja nende anorektikud naised, kes suure vaevaga ehk suudavad siiski ühe ülekullatud hernetera õhtu jooksul alla kugistada. Nad ahhetavad naturaalset toitu mitte-meenutavate rekonstruktsioonide üle täpselt sama suure vaimustusega, kui hiljem moodsa kunsti galeriis tohutult suure tühja lõuendi ees.