Täna õhtul astub Katrin Karisma järjekordselt lavale Komöödiateatri uuslavastuses "Kvartett" koos kunagise kolleegi Helgi Salloga Estonia teatrist, kes mõlemad toovad paljudele esimese teatrielamustena silme ette Pipi Pikksuka kuju. Mõnele on Karisma jäänud tänini Pipiks, keda ta kehastas järjepanu 20 aastat.
Karismal oli Estonias seljataga kolmkümmend aastat lavatööd, kui ta ühel 1997. aasta päeval direktori kabinetti kutsuti ja teada sai, et tema teeneid enam ei vajata. Loomulikult oli see šokk.
Ent Katrin on inimene, kes elu murdekohtades pole kunagi ennast liigendnoana kokku plõksinud või nurka pugenud. Vastupidi, ainult tegutsemine, tahtejõud ja ta enda sõnul geenidega kaasa antud optimism on ta iga kord pärast aukukukkumist jalule aidanud.
"Aga ma oskan ka väga südantlõhestavalt nutta. Mul on olnud ju väga raskeid päevi," pihib ta samas. "Ent siis olen alati mõelnud, et kuidas ma nüüd hakkama ei saa - kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab."
Lahutus Peeter Jakobist, armastatud Hendrik Krummi ootamatu surm ja sunnitud lahkuminek Tõnu Kilgasest on kindlasti Katrini elu kolm kõige rängemat katsumust. Samas on need kolm suhet andnud talle kolm last, keda ta peab oma kõige suuremaks varanduseks.
"Mul on väga hea meel, et nad saavad omavahel hästi läbi, saavad ise elus hakkama ja pole ka mind unustanud. Nii et mul on väga vedanud oma lastega." Tervise ja looduse kõrval, mida ta oma Klooga mereäärses majas naudib juba seitsmendat aastat.
Seljataha ei vaata
"Tegelikult olen ma kogu aeg olnud armunud ja praegu olen ma armunud elusse." Samas märkides, et armumine ja armastus käivad väga tihti käsikäes valuga. "Seda on ilmselt tundnud iga inimene."
Kommentaarid