Krimisarja "Sild" karmid mutid ja lödid kutid on sooneutraalsuse produktid? (4)

Kõrvuti legoklotsidega ekspordib Taani juba mitmendat aastat teledraamasid. Poliitilise menudraama "Võimu kants" ja sünge krimihiti "Kuritegu" jälgedes sammub uus tume ja mõtlemapanev põnevik "Sild". Rootslastega kahasse toodetud sari vallandub võikalt – Taani pealinna Kopenhaagenit ja Rootsi Malmöt ühendavalt Öresundi sillalt leitakse naise laip. Surnukeha on keskelt pooleks saetud, pool laipa on Rootsis, teine Taanis. Lähemalt uurides leitakse, et tegemist on kahe erineva naisega. Laiba ülakeha kuulub Rootsi poliitikule, alakeha Taani prostituudile. Riigid algatavad ühise politseijuurdluse. Peagi mõrvad jätkuvad ning ühe ajakirjanikuga võtab ühendust mees, kes nimetab end tõeterroristiks. Ta soovivat roimade kaudu tähelepanu juhtida sotsiaalprobleemidele. Viimane on Skandi-krimi võtmekomponent – heaoluühiskonna fassaad varjab kõdunevat sisehoovi.

Skandinaavia sarjade püsivaatajale tuleb "Sillas" kõik tuttavlik ette: must-valget televisiooni meenutavad mahakeeratud värvid, mõtlik meeleolu, üksildus, rusutus. Ka mehelikult robustne naisdetektiiv on juba kusagil nähtud. "Saage tuttavaks uue Sarah Lundiga!" hõikasid ajalehepealkirjad, vihjates, et "Silla" naiskangelane Saga Noren oleks justkui "Kuriteost" maha kirjutatud.

Karm naine ja lödi mees

Kuigi seriaalis seda välja ei öelda, on televaatajad ja kriitikud Saga autistiks tembeldanud – oletatakse, et tema kummalise käitumise ja näilise tundetuse taga on Aspergeri sündroom. Traditsioonilised soorollid on sarjas nihkes – Saga käitub nagu mees. Ta on järsk ja konkreetne, täielikult tööle pühendunud. Ka atribuutika on mehelik – Porsche sportauto, kitsad nahkpüksid. Kui vallaline naisdetektiiv tahab seksi, marsib ta esimesse baari ja küsib seda juhuslikelt meestelt otsekoheselt.

Osatäitja Sofia Helin (41) väidab, et tegelaskuju prototüüp oli kits. Kui Guardiani ajakirjanik oma kõrvu ei usu, selgitab Helin, et just nii olevat režissöör öelnud: "Soovin, et ta meenutaks väikest kitse." Helin kõrvutab oma tegelaskuju Ameerika vesterni-ikooni Clint Eastwoodi kangelastega – täpselt sama võrdluse on enda rolli puhul toonud "Kuriteo" naispeaosatäitja Sofie Grabol.

Helin pelgas, et roll talle fänne ei too, aga läks vastupidi: "Tänaval astuvad inimesed ligi ja kiidavad, et tunnevad temas ennast ära. Mina omakorda imestan: mis asja?" Helin, kes olevat eraelus pigem ülinaiselik, pihib, et Saga surmtõsist näoilmet pole kerge kanda – ta vajavat kord nädalas lõdvestumiseks massaaži. Helin ise on abielus ja tal on kaks last. "Saga erineb minust väga. Ta ei meeldinud mulle alguses üldse," tunnistab ta Huffington Postile. Pärast sarja teise hooaja võtteperioodi lõppu olevat Helinil kulunud pool aastat, et end Sagast lahti rebida ja uuesti endaks saada.

Vastupidiselt Sagale kuulub meesuurija Martin Rohde "pehmode" kilda. Talle on tehtud vasektoomia – kolme naisega on tal juba viis last ja rohkem jama pole vaja. Briti konservatiivne poliitikaajakiri Spectator põrutab, et "Sild" ja "Kuritegu" toovad muu hulgas esile Skandinaavias vohava sooneutraalsuse varjupoole – munadeta jäetud mehed ei suutvat sellega kohaneda ning naised omakorda kurtvat, et mentaalselt kohitsetud meessugu on voodiski äpuks mandunud.

Rohdet kehastav Kim Bodnia (49) kommenteerib sarja üleilmset menu: "Taani on küll nii väike maa – meid on kõigest neli miljonit. Aga ju on meil siis pakkuda midagi, mida teistel pole jälle küllalt." Ta peab silmas pimedust, kurjust ja ängi: "Need kukuvad meil kõige paremini välja." Kui briti ajakirjanik imestab, et ometi valitakse just Taanit järjepanu Euroopa kõige õnnelikumaks maaks, muheleb Bodnia nõutult – teleekraanilt ja kinolinalt ei paista nende õnn tõesti kuidagi välja.

Oma kangelase ebahariliku pehmusega on endale krimifilmides kalkide kaabakate rollis nime teinud Bodnia rahul: "Mehed on nii tundelised ja ometi pannakse neid halbadesse rollidesse! On ebaõiglane, et meid jäetakse pisaratest ja emotsioonidest ilma."

Teised riigid teevad oma versioone

Kuigi ingliskeelne telepublik eriti võõrast keelt ja subtiitreid ei armasta, on "Sild" samamoodi nagu eelkäijadki Suurbritannias ülipopulaarne. Guardian arvab, et pühendumine – erinevalt kiire montaaži ja peadpööritavate arengutega Ameerika sarjadest võtavad põhjamaalased aega tegelaskujude ja sisuliinide väljatöötamiseks.

Siiski püüavad suured riigid Skandinaavia eeskujude toel oma versioone toota. "Kuriteost" tegid ameeriklased enda nägemuse "The Killing". Ka "Sild" on saanud sõsarsarja USAs, kus omavahel jagavad puid, maid ja ühiseid kurikaelu USA ning Mehhiko. Tuleb aga märkida, et paljud Ameerika telekriitikud kiidavad hoopis heldemalt põhjamaist originaali ning nurisevad, et sõsarversioonid ei ole õiget atmosfääri tabanud.

Eelmisel aastal hakkasid oma sarja kahasse tootma ka britid ja prantslased, kes sõidavad teineteisele külla La Manche’i väina alt. Selle järgi on ka nende versiooni nimi hoopis "Tunnel".

Taani ja Rootsi aga on valmis saanud teisegi hooaja, kus Martin ja Saga pistavad rinda ökoterroristidega. Kolmanda hooaja filmimist plaanitakse alustada septembris.

Öresundi sild on Euroopa pikim

Sarjale nime andnud Öresundi sild-tunnel ühendab omavahel Taanit ja Rootsit. Kaheksa kilomeetrit pikk sild, millel saab liikuda nii raud- kui ka maanteed pidi, on Euroopas pikim omataoline. See valmis 2000. aastal ning liiklus kahe riigi vahel on tihe – osalt ka seepärast, et paljusid taanlasi on ahvatlenud Malmö madalamad kinnisvarahinnad ja Rootsi soetatud kodust sõidetakse iga päev Kopenhaagenisse tööle. Peale krimisarja pöörati sillale tähelepanu ka mullu Malmös peetud Eurovisionil – Öresundi silda esitleti kui ühenduslüli Rootsi ja ülejäänud Euroopa vahel. Sild maksis üle 30 miljardi Taani krooni. Kalliks läinud silda on ka kallis ületada – autopilet maksab 46 eurot, reisibussil tuleb välja käia 175 eurot ning kõige odavamalt, 11 euro eest, pääseb teisele poole rongiga.

VASTANDID: Naisuurija Saga (Sofia Helin) ja tema meespartner Martin (Kim Bodnia) eiravad stereotüüpe.