Tsirkusetüdruk Grete: viga saades mõistan, kui väga ma ikka tsirkust armastan

"Ebaõnnestumiste puhul mõtlen ma vahel, et mis see siis olgu ja äkki ma ei peakski tsirkusega tegelema. Kuid mõningane eemalolek aitab mõista, kui väga ma ikka tsirkusega tegelda tahan," räägib Lahti tsirkusekooli teise kursuse õpilane Grete.

Grete Gross (20) sattus tsirkusetrenni üksteist aastat tagasi täiesti juhuslikult. "Olin korra näinud tsirkusestuudio Folie esinemist ja kuna ma olin teistest trennidest just parasjagu ära tulnud, siis mu isa arvas, et võiksin sinna sobida. Läksin proovima ja jäin sinna lausa üheksaks aastaks," jutustab neiu.

"Algul oli see lihtsalt hobi, kuid lõpuklassis mõistsin, et tsirkus ongi see, millega ma oma tuleviku siduda tahan."

Grete erialaks on topelt kangakiik, mida ta ise armastab nimetada pilvekiigeks (kaks spetsiaalset venivat kangast on trikkide tegemiseks lakke riputatud ? alumine 2,5 ja ülemine 5 meetri kõrgusele) ja see on otsast lõpuni tema enda välja mõeldud. Algidee – ühe kangaga kiik - tekkis Grete treeneril Terje Bernadtil ühe projekti käigus, aga kuna tüdruk vaimustus sellest nii väga, siis Soome tsirkusekooli õppima minnes tegi ta teoks kahe kanga idee.

"Minu jaoks on see ala hästi põnev, sellega kaasneb tohutu avastamisrõõm ja ma saan kogu aeg trikke leiutada," ütleb ta.

Päevas teeb Grete kuus kuni kaheksa tundi trenni. Neist vaid paar kulub oma erialale, ülejäänud aeg läheb üldtreeningule. "Ega ma kogu aeg ka ainult trenni tee, aga kui juba selline eriala valida, siis tasub pühenduda," põhjendab neiu.