25. aasta jooksul on Anne Erm toonud Eesti džässipubliku ette tuhandeid maailma nimega muusikuid. Foto: Stanislav Moškov
Saund
19. aprill 2014, 14:05

Jazzkaare ema Anne Erm artistidele: "Palun ärge saage Grammysid, sest selle auhinnaga teie hind vaid tõuseb." (4)

"Üks eelmise aasta Jazzkaare suuremaid nimesid oli Gregory Porter, kes on tõusnud USA populaarseimaks džässilauljaks ja tänu tänavu võidetud Grammy auhinnale arvatud palju raskemasse ja kallimasse kaalukategooriasse. Nii et palun, ärge saage Grammysid," viskab villast Jazzkaare emaks kutsutud Anne Erm, kelle juhtimisel avas Jazzkaar eile oma uksed juba 25. korda.

"Üks eelmise aasta Jazzkaare suuremaid nimesid oli Gregory Porter, kes on tõusnud USA populaarseimaks džässilauljaks ja tänu tänavu võidetud Grammy auhinnale arvatud palju raskemasse ja kallimasse kaalukategooriasse. Nii et palun, ärge saage Grammysid," viskab villast Jazzkaare emaks kutsutud Anne Erm, kelle juhtimisel avas Jazzkaar eile oma uksed juba 25. korda.

"Kui ma alustasin aastal 1990 festivali korraldamist, ei teadnud ma sellistest mastaapsest üritustest ei ööd ega mütsi," tunnistab Erm.

"Tegelikult sai Jazzkaar, mis esimesel aastal kandis nime "Jazzi ja bluusi päevad Tallinnas", alguse Gruusia ja Vene muusikute soovist siin esineda ja samas taastada Tallinna kunagine rahvusvaheline džässifestival.

Kontsertide korralduspoole eest hoolitses tol korral Eesti Riiklik Filharmoonia, mille juht Oleg Sapožnin oli suur džässisõber, kuid korraldamisse ei sekkunud. Ray Andersoni kontserdi ajal sündinud Sapožnini kutsa sai aga nimeks Jazzy."

Festival läks esimese korra kohta päris hästi. Kuigi finantstulemusi ma teada ei saanudki. Samas jäid minu kanda võlad, mille pärast veetsin mitu kuud unetute öödega," meenutab Anne Erm alguste algust.

Pikad jalad ja äriklass

Jazzkaarel 1997 sooviti tähistada 30 aasta möödumist rahvusvahelisest festivalist "Tallinn-67", mis jäi toona viimaseks Nõukogude ajal toimunud Tallinna džässifestivaliks. Ajendiks, miks festivalid keelati, oli Charles Lloydi kvarteti esinemiskavva võtmine kõrgemate instantside loata. "Aga kontsert oli "Tallinn-67" nael ning sündmustest, mis Lloydi esinemise ümber hargnesid, kirjutas New York Times isegi esilehel," kirjeldab Erm.

"Charles Lloydi agentuuri kontaktid õnnestus mul saada, pakutud hind tundus aga kõrge. Küsisin oma naiivsuses, kas järsku Keith Jarrett ei saaks üksinda tulla, ehk on odavam kui kvartett. Aga ma eksisin rängalt ja tuli siiski

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99