Tõnis ErilaidFoto: Kalev Lilleorg
Blogid
19. aprill 2014, 08:00

Kuidas Gorbatšov Eestile konföderatsiooni pakkus (2)

Rootsi suursaadik Moskvas Örjan Berner oli saatnud aprilli algul 1990 oma välisministeeriumile raporti olukorrast NSV Liidus, märkides: "Jõuetus ja segadus on riigis valitsevad poliitilised meeleolud. Ühelt poolt autoriteet ilma võimuta (demokraatlikud jõud ja Jeltsin), teisalt võim ilma autoriteedita – kommunistlik partei ja liiduvalitsus ja ehk ka Gorbatšov."

See oli taust Eesti juhtkonna, Arnold Rüütli, Edgar Savisaare ja Endel Lippmaa kohtumisele Moskvas 19. aprillil 1990. aastal Gorbatšovi ja ministrite nõukogu esimehe Rõžkoviga. Savisaar kinnitas ajalehtedele, et kohtumisel lubati meile tegelikult rohkemat, kui meile Kremlist kunagi lubatud on.

Kõigepealt eristaatus, seejärel muidugi ka konföderatsioon. Tõsi, eeltingimusena oli ette pandud vajadus tühistada mitu Eesti Ülemnõukogu otsust iseseisvuse kohta. Mati Graf on oma raamatus oletanud, et Gorbatšov pidas konföderatsiooni all silmas sarnast staatust, nagu Soome suurvürstiriigil oli tsaariajal: oma parlament, valitsus, armee, tolli- ja rahandussüsteem jne. Teisisõnu: Eestis juba üldtunnustatud iseseisvuspürgimus taheti viia Kremli raamidesse NSV Liidu säilitamiseks.

Jõuga Eestit ei ähvardatud, aga samal päeval teatati Leedu majandusblokaadist: peatati naftatarned ning gaasi anti näpuotsaga. Vajadusest viis korda vähem.