Aasta figuurisõber: "Kaalulangetamine on nagu ülikool." (9)

Figuurisõprade uks Hööveli selja taga sulgus tegelikult juba 2008. aasta mais. "Lõpetasin kursuse, tulin majast välja ja mõtlesin, et kuidas ma nüüd hakkama saan," meenutab Höövel kuue aasta taguseid ärevaid hetki. Seitsme kuu jooksul oli 168 sentimeetrit pika naise 75kilone kehakaal kahanenud aga 60 peale.

Ent siin peitubki konks: tunnustuse pälvis Höövel mitte selle eest, palju ta alla võttis – 15 kilogrammi pole mingi eriline rekordtulemus – vaid hoopis seetõttu, et ta on suutnud saavutatud kaalu hoida.

Hööveli kaalulangetuslugu sai alguse rasedusest. "See oli mu enda viga – lapseootuse ajal tekivad ju igasugused isud ja tunne, et organismil on midagi puudu," räägib figuurisõber.

Nagu rahvatarkus ütleb: peab sööma kahe eest! Nii juhtuski, et aja kukkudes sündis küll laps, aga kilod ei kadunud kuhugi. Olukord tekitas naises trotsi. "Kui teine laps tuli, siis ütlesin endale: nüüd aitab, kaks last juba on, tahan saada tagasi samasuguseks nagu enne!"

Algus oli keeruline ja nõudis rohkelt harjumist. Toidukorrad tuli sättida neljale korrale päevas. "Veejoomine oli kõige raskem," räägib Höövel oma ponnistustest.

Ta leidis lõpuks kavala nipi: panna kohustuslik päevanorm – poolteist liitrit vett – kohe hommikul kannu valmis ning sealt siis päeva jooksul janu kustutamas käia. Maitse huvides sulpsas vahel vee sisse ka viil sidrunit.

Teine võte, mida Höövel edukalt rakendas, olid ostunimekirjad. "Teed kodus menüü ja nimekirja valmis ja lähed poodi. Mitte nagu varem, et käid ja uitad niisama mööda riiulivahesid!"

Eriti suureks katsumuseks kujunes kassajärjekorras seismine: kassa juurde kuhjatakse teatavasti kõik maiustused, pudipadi ja muud nii-öelda viimase hetke ostud. "Käisin seal vahepeal niimoodi, et vaatasin sabas passimise ajal lakke!" kirjeldab Höövel, kuidas ta kiusatustele vastu seisis.

"Aga sellest saab kuu-kahega üle, pead ennast lihtsalt ümber häälestama."

Mehed utsitagu takka

Kodust rääkides on Höövelil huvitav tähelepanek: mees oleks võinud rohkem peale käia! "Mehed peaksid olema julgemad ja ütlema, mida nad oma lauale rohkem tahavad," mõtiskleb figuurisõber.

Hööveli teinepool on nimelt suur aed- ja köögiviljade fänn. "Aga ta austas mind ja ei norinud minuga, kuigi võinuks julgeda otse ütelda ja ettepanekuid teha."

Praeguseks on Hööveli perekonna maitse-eelistused ühtlustunud. "Enne tõin koju komme ja küpsiseid, aga nüüd on laua peal kausis puuviljad. Lapsed käivad sealt omatahtsi pirne võtmas, endalgi ilus vaadata!" on naine asjade seisuga rahul.

Lastega tekkis omaette probleem: vanem, 12aastane poeg sööb putru meeleldi; kuid seitsmeaastane poiss mitte nii väga. Lahendus? Segada maitsestamata jogurtisse kokku viieviljahelbed, sekka veel kõrvitsa- ja päevalilleseemneid ning meelepäraseid marju. Lambad terved, hundid söönud – toit on lapsele maitsev ja tervislik ühel ajal. "Nad küsivadki minult, et emme, millal uuesti kokteili saab?" kiidab ema.

Kõige põhjal ei maksa veel järeldada, nagu oleks Höövel mingisugune tervisefašist. "Ma ei saa öelda, et me ei käiks üldse McDonalds`is, võib-olla paar korda aastas ikka juhtub."

Ning kui poeg läheb sõbraga välja ning tee peale jääb kiirtoidurestoran, kuidas sa ikka keelad. Pealegi saab isegi paljukirutud McDonalds`is valida vähem ja natuke rohkem tervisliku toidu vahel.

"Ükskord tõin poegadele sealt lasteeine, aga friikartulite asemele lasin panna porgandilaastud. Laste reaktsioon oli küll selline, et…" muheleb Höövel.

Kohe kindlasti ei anna ta lastele taskuraha selleks, et nood saaksid koolis endale kummikomme osta.

Tegelikult on Höövel kindel, et varases eas omandatud õige suhtumine söömisesse lööb hiljem välja. "Praegu tundub küll, et võitled nagu tuuleveskitega. Aga küll nad kunagi saavad aru, et see oli neile hea!"

Kõike mõistuse piires

Höövel ütleb, et kaalukaotuse kahest põhikomponendist – õigest söömisest ja õigest liikumisest – oli talle lihtsam hoopis viimane. Tema alaks sattus vesispinning. "Kindlasti parem kui aeroobika: seal lähed kohe higiseks ja väsid ära!"

Ujumine on jäänud talle südamelähedaseks siiani. Peale selle veel rattasõit – tööle neli kilomeetrit ja teist samapalju tagasi.

Töö mõttes on Höövelil vedanud. Tartu Bauhofi keskuses riiulite vahel ringi tuuseldades kulub kaloreid ja koguneb kilometraaži omajagu. Varem oli ta samas kassapidaja, aga tundis, kuidas istuv töö hakkab vormile. "Lasin end ise uuele kohale üle viia," täpsustab ta.

Milliseid kuldaväärt soovitusi jagaks Höövel neile, kes tahaks tema eeskuju järgida? Kõigepealt peab olema siiras soov muutumiseks, mis tuleb inimesest endast. Teiseks pole vaja tunda hirmu. "Tihti kardetakse, et issand, ma ei või nüüd enam mitte midagi süüa, ainult mingeid juurikaid!" kirjeldab Höövel.

Tegelikult võib süüa kõike, aga mõistuse piires.