Charlie Chaplin.Foto: Getty AOP
Kais Allkivi 16. aprill 2014 07:00
Täna 125 aastat tagasi sündinud tummfilmiajastu suurkuju pidi lapsena nälgima ja ööbima lageda taeva all

Pisut enne surma tunnistas filmikunstigeeniuseks tituleeritud Charlie Chaplin, et teda kannustas soov jõukaks saada, mitte kunsti luua: "Ma sisenesin filmiärisse raha pärast ja kunst kasvas sellest välja. Kui inimesed minus seetõttu pettunud on, ei saa ma sinna midagi parata. See on tõde." Vaid aasta pärast filmidebüüti teenis inglise näitleja ja lavastaja nädalas paljude inimeste aastapalga.

Chaplin, kellele polnud poisipõlvest võõras parandusmajade karm elu, joodikust isa vägivallatsemine ja isegi tänaval magamine, ihaldas üle kõige rikkust ja tõusiski ülikiirelt šõubisnise tippu. 26. eluaastaks oli armastatud koomikust saanud üks enim teenivaid inimesi maailmas.

Viieaastasena lavale

See on Chaplinile mitmes mõtmes märgiline aasta. 2. veebruaril täitus täpselt sajand

Chaplini debüütfilmi "Making a Living" esilinastusest.

Viis päeva hiljem, 7. veebruaril, sai sada aastat sellest, kui kinopublik nägi teda filmis "Kid Auto Races at Venice" esimest korda sarmika väikese hulkuri rollis. See tegelaskuju talle üleilmse tuntuse tõigi.

Lavadebüüdi tegi Charlie aga juba viieaastase poisikesena Ida-Londonis asuvas Aldershoti varietees, mida peeti meelelahutajate õudusunenäoks.

Kui tema lauljatarist emal Hannah Hillil hääl keset esinemist katkes ja suuremas osas sõduritest koosnev publik ta välja vilistas, saadeti püünele väike Charlie, kes oli ema sõpradele vahva naljaviskajana silma jäänud.

Poisi lauluetteaste ajal hakkasid sõdurid lavale raha loopima. Kui Charlie teatas, et korjab enne edasi laulmist raha üles, teenis ta sellega suure naerupahvaku.

Veel enne kümneseks saamist teenis ta taskuraha ajalehti müües, mänguasju valmistades ja jooksupoisina ning astus üles puukingatantsijate trupiga.

Samuti hakkas ta kaasa tegema tummnäidendites. 17aastasena sai Charliest kloun Fred Karno pantomiimitrupis, millega esinedes võitis ta populaarsust ka teispool Atlandi ookeani.

1913. aastal jäi ta USAs silma filmiprodutsent Mack Sennettile, kes palkas ta Keystone’i filmistuudiosse.

Nii maanduski Chaplin 24aastaselt Hollywoodis. Tema esikfilm, kus ta kehastas politseiga pahuksis olevat naistemaiast dändist suli, võeti ükskõikselt vastu, ent juba teisest filmist, kus ta esitles armastusväärset väikse hulkuri tegelaskuju, sai alguse läbimurre.

Ilmakuulsaks üleöö

"Tahtsin, et kõik oleks vastuolus: püksid kottis, mantel kitsas, kübar pisike ja kingad suured," on Chaplin elulooraamatus väikse hulkuri sündi meenutanud.

"Mul polnud aimugi, milline see tegelane peaks olema, aga niipea, kui riides olin, panid rõivad ja grimm mind tundma ennast selle isiksusena, kes ta oli."

Chaplin ja režissöör Henry Lehrman filmisid esimese hulkurifilmi Californias Venice’is autode võiduajamisel.

Chaplini kehastatud hulkur segas visalt karikavõistlust filmivat meeskonda. Üks filmi vahetekst ütles: "Üks veidrik avastas, et filmitakse liikuvat pilti, ja teda oli võimatu kaamerast eemal hoida."

Kuueminutine lühifilm "Kid Auto Races at Venice" näitab hulkurit kui rõõmsameelset peksupoissi, kes trotsib tavapäraseid käske-keelde. Just selline karakter, kellega paljud filmivaatajad samastuda suutsid, tõstis maailmasõja ajal inimeste tuju.

Ilmakuulsaks ja rikkaks sai ta sisuliselt üleöö.

"1914. aasta keskpaigaks oli Chaplin juba populaarne. 1915. aastaks oli ta rahvusvaheliselt tuntud. See, kui kiiresti see ilma kaasaegse meediata juhtus, on imekspandav," kirjutab David Robinson biograafias "Chaplin, his Life and Art"

("Chaplin, tema elu ja kunst").

1914. aastal osales Chaplin 35 lühifilmis. Üsna kiirelt sai temast iseenda režissöör. Järgmiseks aastaks, pärast Essanay filmitootmiskompaniiga lepingu sõlmimist, teenis Chaplin ennekuulmatult palju – 1250 dollarit nädalas (praeguse kursi järgi ligi 28 000 dollarit).

Kui leping Essanayga 1915. aasta detsembris lõppes, sõlmis ta lepingu kontserniga Mutual Film, töötasuks 670 000 dollarit aastas (praeguse kursi järgi üle 15 miljoni dollari).

"Me saame härra Chaplinile nii palju maksta, sest rahvas tahab Chaplinit näha ja maksab selle eest," põhjendas stuudio juhataja John R. Freuler šokeerivat palganumbrit.

26aastasena oli Chaplin üks maailma kõige paremini tasustatud inimesi. Esirinnas oli ta ka fännikauba tootmises. Hulkuri kujukesed, pilkepildid ning tema tegemistest rääkivad koomiksid läksid poeriiulitelt kui soojad saiad.

1917. aastal sai Chaplinist iseseisev produtsent. Ta teenis kaheksa filmiga miljon dollarit, kuid teda häiris ikkagi, et kogu filmitulu ei tule tema tasku, vaid osa sellest läheb filmilevitajale.

Sellest ajendatuna asutas ta mõni nädal pärast I maailmasõja lõppu koos teiste filmitähtede Mary Pickfordi, Douglas Fairbanks seeniori ja D. W. Griffithiga oma filmistuudio United Artists. Nelik nii rahastas kui ka levitas oma filme, säilitades kontrolli filmitootmisprotsessi üle ning napsates kogu kasumi endale. Nii koondus nende kätte kinoajaloos ennenägematu mõjuvõim.

Enamikus oma 83 filmist kehastas Chaplin hulkurit, näiteks linateostes "Väikemees" (1921), "Suurlinna tuled" (1931) ja "Moodsad ajad" (1936).

Kolmel korral Oscariga pärjatud näitleja ja lavastaja saavutused on paljude meelest tänini ületamatud.

Chaplin, kellest jäi maha kaheksa last, suri 1977. aastal 88aastasena oma Šveitsi kodus.

 

Raske lapsepõlv: vaimuhaige ema, joodikust isa ja näguripäevad

Charlie Chaplini isa Charles Chaplin seenior oli armastatud ballaadilaulik, kuid langes viinakuradi küüsi ja käis alla.

Chaplini vanemad läksid lahku, kui ta oli vaid kolmeaastane. Tema vodevilli- ja varieteelauljast ema Hannah sai varjeteekolleegi Leo Drydeniga uue poja, kuid Dryden võttis enda hoole alla vaid vastsündinu.

Charlie jäi koos ema ja vanema venna Sydneyga vaesusse virelema. Majandusraskuste tõttu pidi perekond veetma aastaid vaestemajades, mis pakkusid kehvikutele ulualust ja tööd.

Kui Charlie oli üheksa-aastane, saadeti tema ema skisofreenia diagnoosiga vaimuhaiglasse. Pojad kolisid alkohoolikust ja vägivaldse isa juurde.

Nii võttis lapsi julmuse eest kaitsev ühing NSPCC pere jälgimise alla. Isa suri kaks aastat hiljem maksatsirroosi.

Ema sai periooditi vaimuhaiglast välja, kuid ikka ja jälle tabas teda uus haigushoog. Mõnda aega, kui vend Sydney veel viimaseid päevi mereväes teenis ja ema taas haiglas viibis, otsis 14aastane Charlie omale tänavail toitu ja magas lageda taeva all.

Pärast 1905. aastat ema enam vabadusse ei pääsenudki, viimased 13 aastat oma elust veetis ta kinnises asutuses.

Lambethi parandusmaja, kus Chaplin aastaid elas, tegutseb nüüd kinomuuseumina.

Muuseum, mis avati 1998. aastal – täpselt 100 aastat pärast Chaplini parandusmajja sissekirjutamist –, tuletab meelde eduka filmimehe karmi noorpõlve.

Samal teemal

Kommentaarid  (3)

Landlordile 16. aprill 2014 18:28
No ei ole mingit kunsti Chaplini filmides, ainult puhas ajaviitemeelelahutus.
Mees viis oma tööga kinokomöödia uuele tasemele ning tegi edukaid tummfilme ka siis, kui kõik juba helifilmist vaimustuses olid. Lisaks tegi ka väga yhiskonnakriitilisi filme ja komponeeris suurepärast filmimuusikat. Ise kirjutas stsenaariumi, ise mängis, ise oli rezhisöör, ise tegeles muusikaga. Ja see ei tähenda midagi või? Lisaks asutas koos Fairbanksi, Pickfordi ja Griffithiga omaenda fiolmikompanii "United Artists" ning hoolitses koos nendega sellegi eest, et näitlejad jugeks suuri honorare kysida. Praegused ylemakstud staarikesed on ylemakstud just tänu Chaplini sugustele "meelelahutajatele"
Kuule sina landlord,kas oled kuulnud, 16. aprill 2014 11:16
et ei ole raskemat asja,kui naljategemine?Chaplin seejuures ise
marutõsine,meie naljamehed aga naeravad ise magusasti oma nn.nalju
ja publik marutõsine.Kui midagi tõesti hästi tehakse,siis see on kahtlemata
kunst.See käib ka Benny Hilli ja mr.Beani kohta.Meie mastaapides oli
aga Ervin Abel.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS